Lätis napsu järel käijad kuulutavad sotsiaalmeedias oma edasimüügist

Paljud Eesti inimesed jätavad oma raha ilmselt Läti piiriäärsetesse viinapoodidesse. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui viimaste aastate jooksul on hüppeliselt tõusnud Lätti alkoholi järele sõitmine, siis nende käikude seas tuleb ette ka seda, et inimesed ostavad alkoholi kaasa kodumaa pinnal illegaalselt edasi müümiseks.

Läti maksumärkidega kaupa on aga Eestis ebaseaduslik edasi müüa, kuna eraisikutevahelise n-ö musta müügi pealt jäävad riigil maksud saamata. Sellise tegevusega võib edasimüüja silma jääda maksuametile.

Näiteks on Facebooki loodud avalik grupp nimega «Soodne alko Lätist – Alko1000, Mego, SuperAlko, AlkoShop». Kui suurem osa inimesi uurib teistelt lihtsalt toodete hindu ja saadavust kauplustes, siis üks inimene on detsembris ka pakkunud, et võib kaasmaalastele midagi Valka Alko1000 kauplusest kaasa tuua ning igale tootele lisanduks kaks eurot.

Samuti leiab grupist «Kained juhid Tallinnas ja Harjumaal» postituse, et inimene liigub Iklasse Alko1000 poodi ning küsib, kas keegi soovib veel midagi – nõutud on 100 protsenti ettemaks ning joogid saab käigule järgneval õhtul juba kätte. Kuigi lisatasu pole välja toodud, võib siiski eeldada, et soovijatelt seda nõutakse ning autojuht ei paku seda lihtsalt heast südamest.

Konjunktuuriinstituudi andmete kohaselt ostis Lätis spetsiaalselt alkoholi järgi käijatest neli protsenti seda kaasa edasimüügi eesmärgil. Koostatud on ka tavapärase alkoholiostja profiil, kelleks on 30-49-aastane Lõuna-Eesti mees, kellel on pigem kõrgem sissetulek.

Kui näiteks Saku originaali (24x0,33 l) kasti hind oli konjunktuuriinstituudi andmeil jaanuari seisuga Eestis Alcostockis 12,99 eurot + pant 4 eurot, siis Lätis Alko1000 kaupluses maksis sama toode vaid 8,99 eurot. Pooleliitrise Viru Valge viina hind jaanuaris jäi aga Eestis samas poes 8,99 euro juurde, kui Lätis maksis see keskmiselt 5,57 eurot.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe rõhutas, et maksuvabalt võib teisest liikmesriigist alkoholi tuua tõesti vaid enda tarbeks ja edasimüüki seadus ei luba.

«Küll aga on meie fookus ikkagi seal, kus kogused ja kahju on suuremad ning sellisel toomisel ja edasimüümisel on ettevõtluse tunnused,» ütles ta. Samas lisas ta, et sotsiaalmeedia ja internet on üks allikas, mis aitab ametil tuvastada, kas inimene tegeleb edasimüügiga.

«Vajadusel võtame selliste müüjate või teenusepakkujatega ühendust ja räägime üle, mis on lubatud ja mis mitte – Euroopa Liidu sees liikudes kehtivad maksuvabad kogused vaid reisija enda pagasis enda tarbeks toodud aktsiisikaupadele,» sõnas ta.

Aasmäe tõi ka välja, et kui tolliametnikud selliselt pilti jäänud inimestega piiril või maanteel kokku puutuvad, siis ei ole enam usutav, et ta on suurt kogust alkoholi käinud vaid enda tarbeks kaasa ostmas ja tegemist on juba rikkumisega ning sellele reageeritaksegi vastavalt.