Kas töö kruiisilaeval näeb ette lõputut lõbutsemist, reisimist ja värvikate klientidega suhtlemist? Kelner avaldab tõe, mida see töötajatele tegelikult tähendab.
Kelner avalikustab, milline näeb välja töö üüratul kruiisilaeval (1)
Brian David Bruns on ainuke ameeriklasest kelner, kes on suutnud Carnival Cruise'i kruiisilaeval tähtajalisest töölepingust kinni pidada. Carnival Cruise Lines on reisijate arvu järgi suurim laevakompanii maailmas, mis korraldab reisijatele mitmekülgseid lõbureise. Kelner jagas Business Insideriga oma värvikat kogemust tööst kruiisilaeval.
Hullumeelsed töötunnid. Bruns polnud varem laeval töötanud ega osanud seda elu ette kujutada. Kuna ta sai töökoha tänu laeval töötavale tüdruksõbrale, oldi tema oskuste osas siiski skeptilised ning tööandja olevat öelnud, et annab talle võimaluse põrumiseks. «Nad ei selgitanud, miks. Eeldasin lihtsalt, et küllap on palk kehv. See oligi, kuid ma ei kujutanud ette, et pean töötama 80, vahel ligi sada tundi nädalas,» rääkis ta.
Eriti kiire askeldamine. Bruns tõi välja, et kui töö tavalises restoranis võib olla üsna stressirohke, siis kruiisilaeval on kelneril teenindada korraga 20–30 inimest ning köök võib olla teenindusalast ligi saja meetri kaugusel. «Sa pead kogu aeg ringi jooksma ning pole aega mõeldagi. Päeva lõpus tunned end nii, nagu oleksid lahingu üle elanud – just seepärast katkestavadki paljud töötajad lepingu,» eeldas ta.
Töö ajab jooma. Pole haruldus, et stressi leevendamiseks ja pika päeva lõpetamiseks hakkavad töötajad alkoholi tarbima, pidutsedes vahel kuni kella kolmeni öösel. Bruns väitis, et kui teha seda igal ööl, siis ühel hetkel pole õlu enam mingi leevendus, vaid vajad aina rohkem ja rohkem viinasõõme. «Võisin juua ka pool pudelit rummi ilma midagi tundmata – see pole hooplemiseks, kuid see on lihtsalt asi, mida teed lõõgastumiseks,» lisas ta.
Flirt kolleegidega. Kuigi levib jutte, et laevameeskond magab reisijatega, ei ole suurem osa neist Brunsi arvates tõsi, kuna töötajate endi hulgas on juba piisavalt flirtimismaterjali. Tema sõnul flirdivad ja kohtuvad kõik kõigiga, sest suurem osa neist nagunii laeval kaua vastu ei pea ning on mõne nädala pärast läinud. Mees ise siiski seda teed ei läinud, kuna läkski laevale tööle selleks, et oma tüdruksõbraga olla. Ta märkis, et kuna oli toona 30-aastane, oli ta juba sarved maha jooksnud.
Kitsad kajutid elamiseks. Meeskonnale mõeldud kajutid on Brunsi sõnul imetillukesed, kuid samas ei veeda töötajad seal nagunii palju aega. Tema kajutis polnud isegi ruumi kätekõverduste tegemiseks. Toakaaslased vahetusid kajutites tihti ning tõid kaasa tutvusi mitmetest maailma riikidest.
Range hierarhia. Mida kõrgem oli töötaja positsioon, seda paremat toitu, alkoholi, kajuteid ja garderoobe sai ta kasutada või tarbida. Brunsi väitel need töötajad isegi ei rääkinud «alamklassiga» nagu tavaline kelner. Suuresti olenes töötaja staatus ka sellest, millisel korrusel ta laevas elas – mida madalam korrus, seda madalam maine.
Üksindus. Brunsi väitel oli töötamine kruiisilaeval mõneti tema elu kõige üksikum aeg. «Igal nädalal vahetub 50 meeskonna liiget, tulevad jälle uued ning maksimaalselt paari kuu pärast on nemadki läinud. Sa pead lihtsalt vastu pidama, kuniks enam ei jaksa või nii kaua, kuni tööleping kestab.»
Tutvused igast maailma nurgast. Bruns rääkis, et kruiisilaeval töötades näed tohutult maailma, kuid mitte seepärast, et laev sõidab erinevatesse paikadesse, vaid kogu maailm on koondunud laevale. «Sa töötad koos 60 eri rahvusest inimesega, kellega ei peaks rääkima poliitikast ega religioonist, kuid ometi ainult sellest räägitaksegi,» sõnas ta.