/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6475725t1had30.jpg)
Danske otsib oma Eesti äri jaekaubanduse suunale ostjat.
Danske Bank müüb oma Eesti jaeäri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müügisoovi kinnitas Taani väljaandele Børsen Danske Banki pressiesindaja Kenni Leth, vahendab Rootsi ärileht Dagens Industri.
Danske Bank põhjendab jaeäri müügisoovi sellega, et tegemist ei ole enam panga põhitegevusega Eestis ja see on loomulik samm võttes arvesse, et pank müüs oma Läti ja Leedu filiaalide jaeärid ära juba eelmisel aastal.
Swedbanki andmetel kuulub 90 protsenti Eesti pangandussektorist Skandinaavia pankadele, täpsemalt jaguneb selles mahus turg ära nelja panga – Swedbanki enda, SEBi, Nordea ja Danske Banki vahel. Swedbank on Eesti suurim pank, 55-protsendilise turuosaga jaepanganduses.
Samas just kõrge turuosa võib olla see põhjus, miks Swedbank näiteks ei sobi Danske Banki jaeäri ostjaks, kuna see tekitaks ebaõiglase konkurentsiolukorra.
Danske Bank teatas 2015. aasta veebruaris, et keskendub Balti riikides äriklientide teenindamisele. Panga strateegia kohaselt on tänaseks kasvanud ettevõtete panganduse ärimahud ja pank teeb investeeringuid IT-süsteemidesse.
Pank andis mullu detsembris teada, et ei ava edaspidi jaeklientidele uusi arvelduskontosid ning 3. oktoobrist lõppesid kliendiprogrammid Danske Standard ja Danske Premium. Programmidega kaasnenud soodustused lõppesid samal kuupäeval ja edaspidi saab pank osutada klientidele teenuseid vastavalt panga hinnakirjale.
Kuna jaekaubandus pole panga jaoks Eestis enam nii oluline, siis tabas siinseid kliente veebruarist ka ebameeldiv üllatus. Nimelt tuli 8. veebruarist hakata Danske Banki eraisikutest klientidel arvestama uue tasuga, kui kehtestati igakuine konto haldustasu suurusega 1,5 eurot.