Skip to footer
Päevatoimetaja:
Liina Laks
Saada vihje

Kioskimüüjast frantsiisipidajaks ja ettevõtjaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
R-kioski frantsiisipidaja ja kioski perenaine Ester Haas.

Tartu kesklinnas «Isa ja poja» kuju lähedal asuv R-kiosk erineb teistest kioskitest selle poolest, et tal on oma perenaine. Nimelt otsustas endine müüja Ester Haas hakata ettevõtjaks ja võtta kioski frantsiisile.

«Minu ettevõtte toimetab siin R-kioskis ja selle eest, et mu ettevõte siin toimetab, maksab R-kiosk mulle teenustasu. Sellest teenustasust maksan mina oma ettevõtte töötajatele palka ja tasun muud kommunaalkulud, mis siin on,» selgitas Haas R-kioski frantsiisilepingu olemust.

Kui muidu juhib R-kioskite igapäevast tööd piirkonna juhid, kelle hallata on mitu kioskit, siis frantsiisile võetud kioskit juhib frantsiisipidaja.

-Müüjast saab ettevõtja

Haas alustas frantsiisiga 2015. aasta augustis, peaaegu aasta pärast seda, kui oli nii Pärnu kui ka Tartu R-kioskites klienditeenindajana leiba teeninud. «Siin kioskis olin veidi üle poole aasta, enne seda töötasin neli kuud Pärnus R-kioskis,» täpsustas Haas.

R-kiosk hakkas oma töötajatele frantsiisi pakkuma sellel ajal, kui Haas veel Pärnus töötas. «Siis oli see teema kuidagi segane minu jaoks ja ega tol hetkel mind ei huvitanud ka,» rääkis ta.

«Kui  tulin Tartusse tööle, hakkas see mõte mul peas küpsema. Mõned kuud küpses, siis tegin ma suu lahti,» rääkis Haas. Hiljem selgitas piirkonna juht, milles see leping täpsemalt seisneb, ja mõne aja pärast võttiski naine kätte, tegi oma ettevõtte ja sõlmis frantsiisilepingu.

«Kioskis töötades nägin, et minul on üks arvamus, kuidas kiosk võiks töötada, minu kolleegidel aga teine,» ütles Haas. «Mõtlesin, et kiosk vajaks kindlat kätt, kedagi, kes seda kioskit juhiks.»

Mõte hakata ise kioskit juhtima tuligi Haasil sellest. «Teine asi on muidugi ka see, et müüjatöö mingil hetkel ammendab ennast. See oli väga hea samm edasi astuda,» märkis Haas.

Frantsiisipidamisega alustada oli Haasi sõnul lihtne, sest töötajad olid varem olemas ja kiosk toimis. «Mul oli võimalus võtta needsamad töötajad, kes enne olid R-kioskis, oma ettevõttesse üle,» sõnas ta.

Ettevõtlusega alustamise tegi lihtsaks seegi, et R-kiosk pakub frantsiisipidajatele tugiteenuseid, nagu näiteks raamatupidamist. «Sellega ei pea mina oma väikest peakest üldse vaevama,» naeris naine. «Minu asi on esitada neile õiged andmed õigel ajal ja nemad tegelevad sellega.»

Kõige rohkem hirmutas teda alguses kogenematus äris. «Mul ei ole ärialast haridust,» ütles Haas. «Kuidas ettevõtet juhtida, kuidas rahaasju planeerida – sellised asjad olid natukene hirmutavad.»

Haas rääkis, et õnneks sai ta aga osa võtta R-akadeemiast. R-akadeemia on üheksa kuud kestev koolituste sari, mis on mõeldud R-kioski frantsiisipidajale, et anda neile teadmisi ja oskusi, kuidas oma äri paremini juhtida. «See andis hästi palju teadmisi ja julgust juurde,» kinnitas Haas.

-Läbimüügist sõltub tulu

Frantsiisipidaja vastutab kõigi töötajate eest, samuti selle eest, et kiosk müüks piisavalt palju kaupa. Lisaks peab frantsiisipidaja leidma mooduse kulusid kokku hoida. «Tuleb jälgida seda, mida peaks rohkem müüma, mida vähem tellima jne,» loetles naine.

Haasi ettevõttes töötab peale tema enda veel kolm töötajat, kaks neist poole kohaga. «Siin kioskis ongi tööjõudu täpselt nii palju vaja, et oleks kaks täiskohaga töötajat ja frantsiisipidaja,» sõnas Haas.

Ettevõte teenib aga marginaali pealt. «Kui ma müün kõrge marginaaliga tooteid rohkem ja mul on kulud väiksemad, siis on minu ettevõttel ka rohkem raha,» seletas ta.

Kuna iga kiosk on erineb oma klientide ja ka toodete poolest, aitab frantsiisipidaja kioskil edukamalt toimida, sest keskendub vaid oma kioskile.

«Meil on partnerlus, kõik on kokkulepete küsimus,» vastas Haas küsimusele, kui palju saab frantsiisipidaja kioskis muuta. «Kuna ma esindan oma kioskiga siiski R-kioski kaubamärki, siis mingisugune ühtlane tase peab olema.»

Kui frantsiisipidaja tunneb, et kioskis tuleks suurema tulu saamiseks mõni muudatus teha,  tuleb tal esitada see idee R-kioskile. «R-kiosk tunneb oma kioskeid paremini ja tunneb ka turgu paremini kui mina, sest mul ei ole ju tegelikult üldse mingit ärialast haridust,» sõnas Haas. «Nemad mõtlevad ja kaaluvad ja kui nad leiavad, et see on hea idee, siis on see kindlasti teostatav.»

-Vastutus ja vabadus käsikäes

Tulevikule mõeldes unistab Haas natuke suuremast kioskist. «Kuigi ma olen ainult poolteist aastat seda teinud, tahaksin sellist väljakutset veel juurde,» sõnas Haas säravi silmi. Veel üht kioskit lisaks ta siiski ei sooviks. «See sõltub inimesest. Kes soovib endale väga palju vastutust ja on nõus panustama oma aega, sellele võib-olla sobib kaks kioskit, aga mulle hetkel mitte.»

Küsimusele, kas ta plaanib tulevikus ka mõne teise ettevõttega tegelema hakata, ei oska Haas kindlalt vastata. «Paralleelselt (R-kioski frantsiisiga – toim) kindlasti mitte. Kui frantsiisileping on lõppenud ja kas siis mina või R-kiosk ei soovi seda pikendada, siis võib-olla jah, võib-olla hiljem küll,» ütles ta. «Aga selleks peab olema ikkagi konkreetne hea idee, et niisama ei tasu äri mängida.»

R-kioski frantsiis sobib Haasi sõnul inimesele, kes on iseseisev, soovib tutvuda ärimaailmaga ja saada natukene tegevusvabadust, kel aga pole kas julgust või vahendeid oma äri alustamiseks. «Siin on selles mõttes hea, et kõik see kiosk – ruum, tehnika, kaup – on ju olemas. Nii et see on selline turvaline algus,» rääkis ta.

Haasi sõnul on tema jaoks R-kioski frantsiisi puhul kõige tähtsam valikuvabadus. «Mulle meeldib, et kui mul on vaja tegeleda muude asjadega, siis mul oli võimalik see aeg leida,» sõnas ta. «Kui oled palgatöötaja, siis pead ikkagi arvestama sellega, et keegi teeb sulle graafiku. Mina olen iseenda ülemus, ma loon endale graafiku nii, nagu mulle sobib. Välja arvatud siis, kui on töötajate puudus. Teine asi on väljakutse, eneseteostus. Ikkagi iga päev püüad paremini ja saad uusi teadmisi, uusi nippe.»

KOMMENTAAR

Tähtis on soov aidata inimesi

Tiia Ilves

R-kioski juhatuse esimees

Põhjus, miks me oleme frantsiisimudelile üle läinud, on imelihtne. Frantsiisipidaja kui kaupluse peremees või perenaine tunneb oma kauplust ja klienti palju paremini kui meie kontorist ning oskab seetõttu ka protsesse paremini juhtida.

Frantsiisipidaja on tarbija jaoks R-kioski nägu. Kui me tahame, et see nägu oleks sõbralik, hooliv ja meie väikekauplus oleks tore koht, kuhu sisse astuda, siis peame hoolitsema selle eest, et frantsiisipidaja oleks õnnelik ning mõistaks, et tema on seal peremees.

Kontor on pelgalt tugiteenuse pakkuja nendes valdkondades, mis väikeettevõtjale oleks muidu liiga suure mastaabiga: turundus, tootearendus ja halduse korraldamine. Meie toetame teda nendes valdkondades ning R-kioski peremees või perenaine saab keskenduda kõige tähtsamale ehk kliendi rahulolu suurendamisele.

Praegu on meil frantsiisipidajaid ligi 50. Frantsiisipidajaks võib hakata igaüks, kuid kõige tähtsam on frantsiisipidaja suhtumine. Eelkõige peavad tulevasele ettevõtjale meeldima inimesed, nii oma meeskond kui ka kliendid, ning tal peab olema siiras soov neid aidata ja tahe inimestega töötada.

Kommentaarid
Tagasi üles