Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/22/6479213t1h9bb3.jpg)
Kohalike ravimitootjate viimase kümne aasta majandustulemused näitavad, et suurt kasvu ja kasumit neil pole, ent Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul võiks vananevas ühiskonnas uute tervishoiulahenduste loomine olla Eesti järgmine suur edulugu.
Eestis on kolm ettevõtet tootnud inimestele mõeldud ravimeid algusest lõpuni pikemat aega. Enam kui sada aastat tegutsenud Tallinna Farmaatsiatehas kuulub Riias tegutsevale emaettevõttele JSC Grindex. Kui 2008. aastal oli ettevõttes tööl 73 inimest, siis praegu juba alla 50.
2009. aastal kaalus emaettevõte mõtet salvide tegemine Eestis sootuks lõpetada ning hakata neid tegema Lätis. Praegu läheb 98 protsenti ettevõtte toodangust ekspordiks ida poole: Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse, Kasahstani. Kasum on aastatega aga kahanenud. Kui 2009. aastal oli ettevõtte kasum eurodesse arvestatuna 1, 2 miljonit, siis 2015. aastal juba pea miljoni euro jagu väiksem.
Eestis toodab ravimeid algusest lõpuni ka Vitale XD, kes valmistab Viimsis geneerilisi käsimüügiravimeid. Vitale XD kuulub osaühingule Smarteco Baltic, mis omakorda kuulub Šveitsis elavale Igor Eichmannile.
Ettevõte oli viimati kasumis 2011. aastal, kui jäädi plussi 10 000 euroga. 1997. aastal asutatud ettevõtte mullune kahjum oli peaaegu miljon eurot, aasta varem veelgi enam. Lisaks on pooleli vaidlus EASiga saadud toetuste kasutamise asjus, mis võib maksma minna 400 000 eurot. Ettevõte investeerib nii farmaatsiauuringutesse kui ka tootmistehnoloogiasse. Üle 90 protsenti ettevõtte toodangust läheb ekspordiks Venemaale ja SRÜ riikidesse.
Ravimeid toodab Eestis ka aktsiaselts Kevelt, mis sai alguse 1970ndatel Tallinna Tehnikaülikooli juures ning kuulub Venemaal registreeritud ettevõttele Pharmsynthez OJSC.
2015. aastal oli ettevõtte kahjumis enam kui kuue miljoni euroga, 2014. aastal ligi viie miljoni euroga. Ka nende eksporditurud olid Venemaa, Läti, Gruusia ja Valgevene. Varasemast kehvemates tulemustes on ettevõtte hinnangul süüdi Venemaa turu raske olukord. Kevelti müügitulust moodustas 80 protsenti eksport ja 20 protsenti müük Eestisse.
Peale mainitute tegutseb Eestis veel üks ettevõte, kes hangib tablette ja kapsleid suurtes hulgipakendites ning pakendab neid jaemüügipakenditesse, ning kaks ettevõtet, kes tegelevad väikeses mahus ravimite toimeainete sünteesiga, samuti mitu ettevõtet, kel on luba ravimeid toota, kuid kes tegelevad ravimite ümbermärgistamisega.
-Oluline teadus ja arendustegevus
Ravimitööstuses on tähtsad ettevõtte võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse, ülikoolide ja ettevõtte koostöö, teadusrahastuse olemasolu ning meditsiiniteaduse orienteeritus ravimiuuringutele.
Ravimiarendusega seotud ettevõtted on valdavalt väikesed ja sõltuvad riigi toetustest. Suurim takistus nende ettevõtete arendamisel on ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Liis Prii hinnangul targa kapitali puudumine – neil napib nii oskusteavet kui ka pädevust.
Sama meelt oli ka Tallinna Farmaatsiatehase juht Kadri Randveer. «Meil on riiklikult tunnustatud ja toetatud start-upʼi tüüpi ettevõtted põhimõttel «kiire innovatsioon – kiire raha – ruttu rikkaks», aga see, mis riiki tegelikult ja pikas perspektiivis stabiilselt toetab ja toidab, jääb tagaplaanile,» rääkis ta.
Tema sõnul peaks igal riigil olema määratletud oma strateegilised tööstusharud, milles nähakse riigile olulist tuge. Sellise seose tagab koostöö ja kaasatus, ja kaasatud peavad olema just need, kes tegelikult ka oskavad kaasa rääkida.
«Näiteks ravimitootja, kes tegeleb vaid failide registreerimisega, ei saa täies mahus kaasa rääkida turvaelemendi rakendamisest tootmises. Sellest saab rääkida ikka tegelik tootja, aga kui tegelik tootja kaasatakse alles fakti konstateerimise käigus, kus muudatusi pole võimalik teha, ei tee see mitte ühtegi poolt õnnelikuks,» tõi Randveer esile.
Selles valdkonnas alustavad ettevõtted on ravimiametilt küsinud nõu mitme ravimitootmist ja selle arendamist või selle kavandamist puudutava idee kohta.
«Oleme oma teadmisi nendega jaganud ning andnud teavet nõuete ja juhendite kohta. Sel sügisel selgitasime alustavatele ettevõtetele suunatud infopäeval, millest alustada ja mida silmas pidada, kui on huvi ravimite maailma siseneda. Kõik ettevõtjate mõtted ei ole küll realiseerunud, kuid usume, et huvi uuteks algatusteks ravimivaldkonnas on olemas,» kommenteeris Liis Prii.
-Eestis ravimeid toota pole mõtet
Suurte ravimitootjate filiaalid ja tütarettevõtted tegelevad Eestis peale oma toodete müügi teinekord ka kliiniliste uuringutega.
GlaxoSmithKline Eesti OÜ on viimase viie aastaga kliiniliste uuringute tarbeks Eestisse investeerinud ligi 12 miljonit eurot. Koostöös Eesti meditsiiniasutustega tehakse teadusuuringuid, kuhu on kaasatud siinsed patsiendid. Ekspordiks müüakse uuringute käigus kogutud andmed. 2015. aastal oli GlaxoSmithKline’il Eestis teoksil 19 kliinilist uuringut, kuhu oli kaasatud ligi 3600 patsienti. Ravimite tootmisel Eestis aga ettevõte perspektiivi ei näe, märkis juhatuse liige Toomas Pruunsild.
Sanofi on üks suurematest ülemaailmsetest ravimifirmadest, mis on esindatud enam kui 100 riigis, ning 40 riigis on ettevõttel kokku üle 100 tehase. Ettevõtte Eesti haru juhi Kai Hendriksoni sõnul on ravimite tootmine väga kallis. On vaja teaduslikku arendust või litsentse, tootmishooneid ja -tehnikat ning piisavalt väljaõppinud inimesi.
«Arvestades kõike eelnevat, ei ole Eestis mõistlik ravimeid toota. Kui, siis ehk toota mõne suure korporatsiooni jaoks, kus oleks olemas vajalik ressurss nii tootmise kui hiljem ka toodetava kauba laialijagamiseks teistesse riikidesse,» märkis Hendrikson.
KOMMENTAAR
Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab pidevalt
Tõnu Palm
Nordea Eesti peaökonomist
Vaataksin meditsiiniharu laiemalt kui näiteks kitsalt ravimite väljatöötamine, mis on valdavalt globaalsete ärihiidude pärusmaa. Iirimaa on väikeste riikide seas erandlik näide.
Nimelt on Iirimaal karmis globaalses konkurentsis õnnestunud kaasata mitme rahvusvahelise suurfirma Euroopa esindusi. Meditsiiniharu panustab praegu olulisel määral Iirimaa majandusse. Aastatega on lisandunud kõrge lisandväärtusega töökohad ja tellimused teistele majandusharudele.
Kui Eestil on IT-valdkonnas õnnestunud luua juba märkimisväärne rahvusvaheline positiivne kuvand, siis miks ei võiks sellele tulevikus potentsiaalselt lisanduda ka tervishoid. Viimasest võiks nutikate strateegiate abil kujundada järk-järgult lisandväärtuse ahelas kõrgemale pürgiva majandusharu.
Tervishoidu võiks vaadata Eestit ümbritsevate vananevate ühiskondade taustal laiemalt, sisaldades keerukate ravimite ja meditsiinitehnoloogia arendamise kõrval ka kõiki muid lihtsamaid ja keerukamaid tervishoiuga seotud teenuseid. Eesmärk on, et Euroopa kliendid saaksid lõppkokkuvõttes maailmas väljatöötatavate lahenduste põhjal võimalikult kvaliteetse, usaldusväärse ja pidevalt uueneva personaalse teenuse.
Väikese ja keskmise suurusega riikide ettevõtetel ei ole ravimite arendamises tihti võimalik kaasa rääkida, sest nõutavad investeeringud on liiga suured. Märksa suuremal hulgal ettevõtetel on võimalus aga integreerida parimaid väljatöötatud tehnoloogiaid ja lahendusi ning lisada neile lisandväärtust, et pakutud teenus oleks konkurentsivõimeline.
Innovaatilised tervishoiulahendused muutuvad üha (info)tehnoloogiamahukamaks.
Suurandmete töötlemine, analüüs ja andmete turvaline haldamine käivad näiteks kõik meditsiiniteenuste alla. Eesti e-tervise lahendused on hea näide tehnoloogia arendamise võimalustest ka väiksematele riikidele. Surve kulude efektiivseks juhtimiseks tugevneb, sest pakutavate toodete ja teenuste hind kasvab.
Kokkuvõttes: kui ravimite väljatöötamine käib enamikule riikidest üle jõu, siis targaks allhankeks ja teenuste osutamiseks on maailmas kasvav nõudlus olemas. Vananeva elanikkonnaga arenenud riikides on surve, et tervelt elatud tööiga pikeneks. Tervishoius toimuv innovatsioon esitab pidevalt uusi väljakutseid, luues võimalusi ka uutele kiirelt kohanevatele ja arenevatele ettevõtetele.
Elatustaseme tõustes kasvavad võimalused uute, kvaliteetsemate ning personaalsemate tervishoiuteenuste arendamiseks. Küsimus on lihtsalt rahalistes võimalustes. Võib-olla peitub just mõnes ITga haakuvas meditsiiniharus Eesti jaoks mõni uus Skype?