Hinnavõrdlus: kas valida kiirnuudlid või tavalised makaronid?

Kiirnuudlid pole tervisele kasulikud. Foto: Panther Media/Scanpix

Kiirnuudlid näivad kui eriti soodne ja kiire kõhutäis, ent kas see tegelikult on ikka pikemas perspektiivis nii?

Säästuperioodil ei tuleks jälgida kõige soodsamaid ja erksama värviga hinnasilte, vaid rohkem keskenduda kilohinnale - mida madalam see on, seda rohkem toodet teatud rahasumma eest saab. Nii kehtib ka kiirnuudlite ja makaronide puhul. Kiirnuudlite söömise heaks räägib küll mugavus - nende valmistamine võtab aega vaid minuti, aga makarone peab tingimata keetma pliidil potis ja veidi kauem aega. Kui võrrelda aga kiirnuudlite ja makaronide koguseid, võib viimast saada sama raha eest kilode kaupa rohkem.

Kui soodsamate makaronide kilohind jääb alla euro, siis kiirnuudlite puhul on minimaalne kilohind vähemalt kolm korda kallim, alates 3,4 eurost. Keskmiselt jääbki kõige tavalisemate makaronide ja spagettide kilohind umbes kahe euro juurde, mis tähendab, et 500-grammise paki saab kätte euroga või veidi alla selle. Sellist hinnastust nii sarvekestele, pennedele kui ka spagettidele leiab poodidest ka kõige rohkem.

Pakimakaronide sekka on valitud ka veidi erilisemad tooted, näiteks fusilli kikerhernestega ning penned tomati, basiiliku ja punapeediga. Siiski jääb isegi kallimate makaronide kilohind kiirnuudlitele väga palju alla – kui kõige kallimate pennede kilohinnaks on ligi kuus eurot, siis näiteks Yatekomo kiirnuudlite kilohind ulatub röögatu 18 euro juurde.

Kõige soodsamaid, Reeva kiirnuudleid saaks kilokaupa ostes kokku 20 pakki, mis läheks maksma üle kolme euro. Samas võiks umbes poole väiksema raha eest saada juba kilo korralikke makarone.

Kui inimene tahaks osta aga umbes 18 euro eest makarone, siis kõige tavalisemaid soodsamat sorti makarone saaks selle raha eest umbes üheksa kilo, samas kui Yatekomo või Maggi kiirnuudleid saaks osta umbes 16 pakikest. Üheksa kilo makarone täidaks mõne perekonna kõhud aga väga pikaks ajaks ning oleks laiemas perspektiivis suur sääst.