Tööandjad soovivad sisserände piirarvu nõude kaotamist

Tööandjad tahavad, et Eesti lubaks siia rohkem välismaalasi, kes täidaks tühjana seisvad töökohad. Foto: Erik Prozes

Eesti Tööandjate Keskliit on saatnud välismaalastest töötajate värbamise lihtsustamiseks siseministeeriumile ettepaneku kaotada sisserände piirarvu nõue.

«Sisserände piirarv on üks suurimaid takistusi kolmandatest riikidest töötajate värbamisel ja nõnda töökäte puuduse probleemi lahendamisel ja meie ettevõtete rahvusvahelistumisel,» kirjutas tööandajte liidu juhataja Toomas Tamsar siseministeeriumile liidu ettepanetus välismaalaste seaduse muudatusteks.

Eelmisel aastal sai kvoot täis enne aasta lõppu ja tänavu võib Tamsare sõnul prognoosida kvoodi täitumist juba suvel. «Hirm, et sisserände piirarvu kaotamisega kaasneb välistööjõu massiline sissevool ja töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud,» märkis Tamsar.

Tegelikkus on tema sõnul vastupidine: oskustöötajate puuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele. «Endiselt jääks alles töötukassa loa nõue, mis tagab, et esmalt otsitakse vajalikke töötajaid Eestist ja Euroopa Liidust,» kirjutas ta.

Välismaalastele tasu maksmisel teeb liit ettepaneku asendada Eesti aasta keskmise brutopalga nõue sektori keskmise palga nõudega. Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ligikaudu 35 protsenti töötajatest, märkis Tamsar.

Lisaks soovivad tööandjad, et ajutiselt/lühiajaliselt oleks võimalik Eestis töötavad kolmandatest riikidest pärit töötajad kanda rahvastikuregistrisse, kuna sellega on seotud mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste teenused.

«See nõue kehtib näiteks perearsti nimistusse kandmisel, ühistranspordi soodustuste saamisel, kooli- ja lasteaiakohtade saamisel,» ütles Tamsar. Lühiajaliselt riigis töötavatel välismaalastel on Tamsari sõnul samuti õigus saada avalikke teenuseid, kuna nad töötavad, maksavad makse ja panustavad Eesti riigi majandusse.

Tööandjad leiavad ka, et töötukassa loal peaks olema võimalik täita töökoht kolmandatest riikidest pärit töötajatega, kuna Eestis oleks justkui teatud ametikohtadele vastavad töötajad olemas, ei soovi nad samas tegelikult tööle tulla. «Reaalsus on aga see, et lihtsamate tööde tegijatest on töötlevas tööstuses suurem probleem,» kirjutas Tamsar.

Väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike tulnud töötaja ei saa vajadusel vähendada oma töökoormust ega minna palgata puhkusele, kuna talle tuleb maksta välismaalaste seaduses kehtestatud minimaalset palka.

Tööandjad leiavad aga, et tõestatud vajaduse korral tuleks vähendada välistöötajal ajutiselt töökoormust ja maksta sellel perioodilt vastavalt väiksemale tööpanusele ka siis, kui see jääb alla seaduses sätestatu.

Samuti tuleks liidu hinnangul vähendada elamisloaga seotud bürokraatiat töökoha vahetamisel, kuna kui töötaja soovib vahetada töökohta ja asuda tööle mõne teise tööandja juures, tuleb taas elamisloa taotlemise protsess läbi viia.

«Teeme ettepaneku viia sisse muudatus, et kui töötaja on Eestis elanud ja töötanud mingi kindla perioodi, ei pea ta tööandjat vahetades uuesti elamisluba taotlema,» seisab kirjas.