Ratase tagasihoidlikkust võib mõista, sest peaministri karjääri alustas ta gaasiteemalise fopaaga, kui nõustus Leedu peaministri survel taas avama läbirääkimised veeldatud maagaasi regionaalse terminali asukoha üle. Varem oli mitu aastat kestnud raske ja vastuoluderohke majandupoliitilise võitluse tagajärjel lepitud terminali asukohaks Eesti.
Peaministri büroo töötajatega suheldes jäi mulje, et Ratase poolt Rail Balticu dokumentide allkirjastamisel tehtud samm polnud Eesti huvidest lähtuvalt eelnevalt läbi kaalutud vaid kujunes improvisatsiooniliselt.
Seni kehtiva ametliku nägemuse Nord Streami suhtes ütles välja Lepiman.
«Eesti seisukohalt ei sobi Nord Stream 2 projekt kokku Euroopa Liidu Energialiidu eesmärkide ja põhimõtetega,» teatas Lepiman Postimehele. «Energialiidu eesmärkideks on saavutada energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus ning tarneallikate mitmekesisus. Eesti hinnangul ühe tarnija märkimisväärne turuosa suurendamine Euroopa Liidu gaasiturul vähendab tarneallikate mitmekesisust, suureneb turukontsentratsioon mis mõjub negatiivselt gaasihindadele ja tänu ühest tarnijast sõltuvuse suurenemisele väheneb Euroopa Liidu energiajulgeolek.
Lisaks tekitab õiguslikke küsitavusi Nord Stream 2 projekti kooskõla kolmanda energiapaketi gaasituru regulatsiooniga, mille osas on Eesti koos teiste liikmesriikidega palunud Euroopa Komisjonil kujundada seisukoht, mis peaks tulema võimalikult kiiresti.»
Nord Streami torujuhe kulgeb mööda Läänemere põhja Loode-Venemaal asuvast Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Trassile ei rajata ühtegi hargnemiskohta naabrusesse jäävatesse riikidesse. Euroopas tekitab Nord Stream teravat vastuseisu, sest gaasitorus nähakse üksnes Venemaa ja Saksamaa huvides rajatud taristut, mis aga kahjustab näiteks Euroopa Liiduga assotsieerunud Ukraina huvisid. Nord Stream võimaldab jätta Ukraina kõrvake kopsakat sissetulekut pakkuvast gaasi transiidiärist, kuid vähendab ka Slovakkia transiiditulusid. Samuti nähakse gaasitoru tagajärjena võimalust, et Venemaa suurendab toru abil Läänemere äärsetele riikidele poliitilist ja sõjalist survet.
Gazprom nimetas torujuhet rajava konsortsiumi nõukogu esimeheks Gerhard Schröderi, kes Saksamaa liidukantslerina allkirjastas Nord Streami rajamise lepingu Venemaaga just enne oma ametikohalt lahkumist. Schröderi gaasiärist kujunes toona Euroopas poliitilise müüdavuse sümbol ning seda kritiseeris liidukantsler Angela Merkel kuid ka mehe sotsiaaldemokraatliku partei kaaslased.
Peaminister Andrus Ansip keeldus torujuhet propageeriva Schröderiga kohtumast 2007. aasta maikuus pärast seda, kui sakslane arvustas Nõukogude sõdurite mälestuseks püstitatud pronksmehe teisaldamist kesklinnast sõjaväekalmistule. Pärast seda vahejuhtumit on Eesti valitsuse poolt põlenud Nord Streamile vaid punane foorituli.