/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2012/10/25/1391194t1h4e4b.jpg)
Alates 2019. aastast ei tohi enam müügikampaaniate (Hullud Päevad, Osturalli jm) raames jagada tasuta kilekotte ning ka õhukeste kilekottide kasutust piiratakse veelgi.
Nüüd kindel: suuri kilekotte enam tasuta ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega (6 vastu) heaks pakendiseaduse muutmise seaduse, mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on teema olnud aktuaalne Euroopa Liidus juba pikemat aega. Probleemi lahendamiseks on vastu võetud kilekottide kasutamist piirav ELi direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg Eestis oli juba mullu novembris.
Seadusega keelatakse 2019. aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Esmajoones puudutab see müügikampaaniate ajal massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada õhukesi kilekotte lahtise toidukauba pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.
«Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid, mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad,» ütles Vakra.
Ta selgitas, et EL direktiiv näeb ette 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse see number tuua 40ni.
Vakra viitas 2015. aastal tehtud kilekottide tarbimise uuringule, kust selgus, et Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt 40 suurt ja 165 õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63.
Ta lisas, et kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbija mõtlema, kas ta vajab seda kilekotti ja on nõus selle eest maksma kasvõi ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võib keskkonna nimel loobuda.
Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.