Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Danske Bank lasi Eesti juhid lahti rahapesukahtluste tõttu (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aivar Rehe
Aivar Rehe Foto: Tairo Lutter / Postimees

Danske Bankiga seotud ülekannete puhul on rahapesukahtlus tehingutes, mis tehti Eesti filiaalis aastatel 2011–2014. Seetõttu lasti lahti ka toonane juhtkond. 

«Ülekanded, millest räägitakse seoses Danske Bankiga, on need, mida me teame ja mille osas oleme suhelnud nii Taani kui ka Eesti ametivõimudega,» ütles Danske Banki Group General Counsel Flemming Pristed ja lisas:

«Sel perioodil olid meie vastavad süsteemid ja protseduurid Eestis ebapiisavad tagamaks, et meid ei saaks kasutada rahapesu eesmärkidel. Oleme vastu võtnud vajalikud abinõud olukorra parandamiseks. Samuti oleme sulgenud kõikide nende klientide kontod, kel ei ole Eestis ärieesmärki konto omamiseks. Selle tulemusena on suletud kõigi, peale ühe, klientide kontod, kelle osas tekkisid küsimused antud ülekannetega seoses. Oleme Eestis kasutusele võtnud uued kontrollsüsteemid ja -protseduurid ning määranud Eesti üksusesse uue juhtkonna.»

«Me ei soovi olla mitte mingil viisil kasutatud rahapesu või mõne muu kriminaalse tegevuse eesmärgil. Me teame oma vastutust ning võtame väga tõsiselt rahapesu ja teiste finantskuritegude vastu võitlemist, olles teinud viimastel aastatel olulisi jõupingutusi selles valdkonnas. Me ei saa garanteerida, et kõik katsed rahapesuks läbi Danske Banki nurjuvad, kuid kindlasti on tõenäosus rahapesu toimumiseks väiksem kui kunagi varem, kuna teeme kõik endast oleneva, et seda vältida.»

Olukord Eesti filiaalis tõi kaasa Taani Finantsinspektsiooni noomituse, mis avalikustati 2016. aasta märtsis.

Abinõud, mida Danske Bank on viimastel aastatel kasutusele võtnud, sisaldavad endas järelevalvet tõhustavate IT-süsteemide arendust, rangemate kontrollimehhanismide kasutuselevõtmist, uute lisaressursside määramist rahapesuvastastesse tegevustesse ja töötajate koolitust.

Tagasi üles