/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/03/21/6475707t1hfaeb.jpg)
Kuigi viimase kolme aasta jooksul on Rail Balticu tulevases trassikoridoris saanud uue omaniku üle saja kinnistu, ütlevad maaomanikud, et oleks trassist teades tehingu parema meelega tegemata jätnud.
Rail Baltic nörritab metsaomanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi on spekuleeritud, et Rail Balticu trassile jäävate maadega käib kõva hangeldamine ning nupumehed püüavad muidu ebahuvitavaid maatükke kokku osta lootuses neid riigile edasi müües hõlptulu teenida, välistab maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Merje Krinal selliste plaanide perspektiivikuse, kirjutab Äripäev.
Ta selgitas, et ümberkruntimisega on võimalik saada oma kinnistu väärtuses riigimaad ehk sisuliselt pikendada endist maatükki ära võetud tüki võrra teisest otsast. See, et omanikult ostetakse ära kogu maa, on pigem erand väga väikeste kinnistute puhul.
Suurimad maaostjad Rail Balticu trassikoridoris on olnud metsafirmad, kes on ostnud maid kokku nii eraisikutelt kui ka teistelt ettevõtetelt. Krinali sõnul avaldavad eraomanikele suured metsaettevõtted üle Eesti pidevalt väga suurt survet metsade müümiseks, sõltumata Rail Balticu trassist. Loe pikemalt Äripäevast.