Alkoholitootjad: reklaamipiirangud on vastuolulised ja ebaselged

Veinipudelid riiulil Foto: SCANPIX

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit leiab, et valitsuse plaanitavad alkoholireklaami piirangud on paljuski vastuolusid tekitavad ja ebaselged, mistõttu liit soovib osa piirangute leevendamist.

Liit toetab alkoholi reklaami piiramise eesmärki ning nõustub, et teatavate meetmete kasutusele võtmine teenib rahva tervise kaitse eesmärki, kirjutab liidu tegevjuht Triin Kutberg majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ja majanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale.

«Piirangute kehtestamine peab aga alati olema õigusselge. Ettevõtjal peab olema võimalik aru saada, milline tegevus on lubatud ning milline mitte. Kavandatav regulatsioon on vastuolusid tekitav ja ebaselge,» kirjutab Kutberg.

Reklaamiseaduse kavandatavad muudatused karmistavad Kutbergi sõnul oluliselt alkoholireklaami levikut ning piiravad ettevõtlusvabadust, sest dikteerivad ette reklaami täpse sisu. Peamiseks probleemkohaks peab liit sisuliselt lauskeelu kehtestamist alkoholireklaamile, sest muudatustega kaasnev lubatava ja keelatu koosmõju tähendab, et tavamõistes ja kehtiva reklaamiseaduse tähenduses mõiste «reklaam» kaotab oma senise tähenduse alkohoolse toote puhul.

Kuigi alkoholiga tegelevatele ettevõtjatele on jäetud minimaalsed võimalused oma toodete reklaamiks, ei või võimaluste minimeerimine olla Kutbergi sõnul sedavõrd laiapõhjaline, et ka minimaalsete võimaluste kasutamine muutub küsitavaks. Näiteks lubab seadus reklaamis näidata toote geograafilist piirkonda või päritolumaad, kuid samal ajal keelaks see näidata näiteks Prantsusmaal toodetud veini osas Lõuna-Prantsusmaa vaateid, sest seda võiks pidada positiivsete omaduste kaudse näitamisena ja osaks loomulikust elust.

Liit panustab Kutbergi sõnul vastutustundliku tarbimise ja joogikultuuri arendamisse, mille osaks on tarbijate teadlikkuse tõstmine. «Liit toetab elustiilireklaami keelustamist ning samuti alkoholi tarbimise kui eduvõtme propageerimist, kuid vastavaid piiranguid seades ei tohiks võtta ettevõtjalt võimalust tarbija harimiseks,» märgib Kutberg. «Kavandatav eelnõu välistab aga täielikult tootmis- ja serveerimisviisi näitamise,» kirjutab ta.

«Tarbimisharjumused, mille tagajärjel ennast lühikese ajaga kiiresti purju juuakse, vajavad muutmist. Siin on kindlasti kangete alkohoolsete jookide tarbimisviisi muutmise kõrval omal kohal ka veini- ja toidukultuuri koosarendamine. Seepärast peame vajalikuks laiendada lubatud reklaamielementide loetelu tootmis- ja serveerimisviisi näitamisega,» märgib Kutberg.

Samuti on liidu hinnangul probleeme sotsiaalmeedia võrgustikes alkoholirekaami keelamisega, kuna seadus ei anna täielikku ülevaadet, millised tegevused sotsiaalmeedias keelatakse.

Eelnõu regulatsioonist nähtub, et seadusandja on keelustanud igasuguse informatsiooni jagamise ning levitamise sotsiaalmeedias postitustes ehk keelatud on ka tootja sotsiaalmeedia lehel oleva informatiivse teabe jagamine või jagama kutsumine, sest seda peetakse samuti keelatud reklaamiks, märgib ta.

«Sotsiaalmeedia täieliku alkoholireklaamikeelu osas on võtnud asjassepuutuva seisukoha ka Soome sotsiaal- ja tervishoiuala järelvalveamet, mille kohaselt Soome seadustest tuleks eemaldada sotsiaalmeedia reklaamikeelu säte, sest see on raskesti tõlgendatav ning selle sätte täitmise kontrollimist on samuti riigil keerukas kontrollida. Võttes arvesse meie põhjanaabrite seisukohti, leiame, et ka Eesti riik peaks keelustama jagamismängud sotsiaalmeedias, kuid ülejäänud piirangud sotsiaalmeedias tuleks jätta kõrvale,» kirjutab Kutberg.