Fotod: Eesti Energia tunnistas, et oli lisaks Tootsi maa-ala maksumuse ekspertiisile ka audiitorhinnangu tellija

Kohtuvaidluses, kus terve rida tuuleenergia tootjaid taotlevad vabariigi valitsuse korralduse tühistamist, millega otsustati eraldada Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale, ilmnes täna toimunud istungil terve rida detaile, mis ei olnud varem avalikkusele teada.

Kell 10 Tallinna halduskohtus alanud istungi alguses soovis kohtunik Sirje Kaljumäe lahendada ära terve rea menetluslikke küsimusi, mille tulemusena lepiti kokku täiendavate dokumentide esitamine kohtule.

Eesti Energia ehitustegevus Tootsi alal on puhtalt äririsk

Kuna vaidlus käib muuhulgas ka selle üle, kas Eesti Energia tellitud DTZ büroo hindamisakt kinnistu hinna kohta oli õiguspärane ja adekvaatne, on Nelja Energia ettevõtte juristid tellinud täiendava ekspertiisi, mis valmib alles 15. aprilliks. Seetõttu palusid nad kohtult luba selle esitamiseks pärast seda ning kohtunik selle ka andis.

Pärast 45-minutilist arutelu menetlusküsimuste üle läks vaidlus sisuliseks ning algas selle küsimusega, kas valitsuse korraldus on haldusakt või mitte. Nimelt on nii vabariigi valitsuse kui Eesti Energia juristid vaidluses seisukohal, et korralduse näol ei olnud tegemist veel otsusega, kuna nn kummitempel tuleb keskkonnaministeeriumist. 

Küll aga ühe tuuleettevõtja juristi küsimuse peale, miks Eesti Energia seal siis juba ehitab – kui keskkonnaministeerium ei pruugi vabariigi valitsuse korraldusele heakskiitu anda –, puhkes aga kohtusaal naerma, kui sai Eesti Energia advokaadilt vastuseks, et tegemist on äririskiga, mille ettevõte on selle sammuga võtnud.

Eesti Energia juristid (esiplaanil) kohtuistungil. Foto: Foto: Sander Ilvest

Arutelu jätkus sellega, et kõikide kaebajate esindajad tutvustasid oma seisukohti. Selle käigus juhtis üks Nelja Energia advokaatidest muuhulgas tähelepanu sellele, et kui valitsus ja Eesti Energia kaitsevad oma otsust sellega, et riigil on õigus teha oma varaga mida tahes, siis võiks eeldada, et seda saaks laiendada ükskõik millisele küsimusele, mis puudutab elektrienergia tootmist üle Eesti.

Valitsuse esindaja vastas hiljem sellele väitega, et ükski mõistlik erainvestor nii ei teeks ja see on ka peamine argument, mille üle vaidlus selle juhtumi puhul käib – kas riik käitus kui mõistlik erainvestor Tootsi tuulepargi ala 4,1 miljoniga Eesti Energiale eraldades.

Valitsus on seisukohal, et nii ta seda ka tegi ja esitas oma väite tõestuseks ka uue dokumendi nii kohtule kui teistele osapooltele. Kaebajate sõnul sisaldas see uusi faktiväiteid, mille tutvumiseks neil on täiendavalt aega vaja.

Eesti Energia on valmis tuulepargi ehitushanke tühistama

Valitsuse juriidiline esindaja vastas seepeale, et näiteks Eesti Energia aktsiakapitali suurus on avalik teave, kuna see on üleval äriregistris ja arvutused, mis uues dokumendis on esitatud, põhinevad toimikus olevatel dokumentidel ja avalikul teabel. Kaebajate esindajad ütlesid aga, et nad ei ole kindlad, et kõik saalis olijad oskavad seda peast öelda.

Eesti Energia kaitsja ütles oma kaitsekõnes, et konkurentide väide - nagu tugevdaks Tootsi tuulepargi eraldamine riigi omanduses oleva energiaettevõtte turul valitsevat seisundit -, ei pea paika, kuna ELis on ka energiaturg piirideülene ja seal ei ole kindlasti Eesti Energia turu valitseja.

Eesti Energia kaitsja kõne järel esitas kohtunik terve rea küsimusi selle kohta, kui kaugele on Eesti Energia jõudnud Tootsi tuulepargi ehitushanke menetluses. Pärast mitut täpsustavat küsimust kinnitasid ettevõtte esindajad, et hankemenetlus on käimas, ühtegi pakkumist aga laekunud ei ole. 

Ka ütlesid nad, et on valmis hanke tühistama, kui Tootsi Suursoo ala neile siiski ei tule. Samas ütles üks Eesti Energia esindaja saalist, et ei avalda, mis on hanke tähtaeg, kuna see ei puutu käimasolevasse vaidlusse. Küll aga jäi arusaamatuks, kas ta ei tahtnud seda avaldada või lihtsalt ei teadnud seda.

Ka audiitorhinnangu tellijaks oli Eesti Energia

Lisaks tekkis kohtuistungi ajal segadus selles osas, millises vormis tellis Eesti Energia maatüki hinna määranud ekspertiisi DTZ Kinnisvaraeksperdilt. Kui alguses väitis vabariigi valitsuse jurist, et seda tehti riigihanke korras, selgus hilisemas küsimuste-vastuste voorus, et seda tehti siiski lihthanke korras Eesti Energia enda hankekeskkonnas. 

Küll aga kinnitasid Eesti Energia esindajad, et tegemist oli avaliku hankega. Ka juhtisid nad tähelepanu sellele, et ka Aidu tuulepargi (mis avalikul enampakkumisel läks Eesti Elektrile - toim) hinna määras seesama ekspertiisibüroo. Eesti Energia advokaadi sõnul oleks siis naljakas, et ühes küsimuses nõustutakse selle büroo ekspertiisi tulemustega, teisel juhul aga mitte.

Samas selgus ristküsitluse käigus, et Eesti Energia audiitor tellis ka PwC audiitorhinnangu maatüki ekspertiisi paikapidavuse kohta. Ühe kaebaja esindaja sõnul kinnitab ka keegi rahandusministeeriumist, et Eesti Energia esindaja ütles lausa ette, mis peab PwC kinnituses kirjas olema.

Kaebajate AS Raisneri ja Hans Teivi juristid kohtuistungil. Foto: Foto: Sander Ilvest

Eesti Energia jurist ütles, et nad ei oska rahandusministeeriumi esindajate väiteid kommenteerida. Küll aga kinnitas üks kohalolnud Eesti Energia töötajatest, et audiitorhinnangu tellijaks oli tõepoolest Eesti Energia, täpsemalt ettevõtte enda audiitor.

Kaebajate sõnul näitab see, et Eesti Energia ise nö tellis kogu muusika, millega määrati Tootsi maa-ala hind, mis nende hinnangul on mitmekordselt alla turuhinda.

Eesti Energia kolme reaga riigiabi argumendi vastu

Istungi lõpuminutitel selgus veel, et kui Nelja Energia kaebus valitsuse otsuse vastu on üles ehitatud peaasjalikult argumendile, et tegemist on keelatud riigiabi andmisega ja nad on ka väga selgelt lahti kirjutanud ning ära tõestanud omalt poolt, miks see on riigiabi, siis Eesti Energia vastus sellele piirdub kolme reaga.

Kuigi riigi omanduses olev energiaettevõte ütleb, et vaidleb sellele argumendile vastu, ei tõesta ta omalt poolt ära, kuidas siis vabariigi valitsuse otsus ei ole ebaseadusliku riigiabi andmine.

Kaebajat Nelja Energiat ja tema tütarettevõtteid esindas kohtus ka vandeadvokaat Allar Jõks. Foto: Foto: Sander Ilvest

Ka küsisid Nelja Energia advokaadid, millistel alustel on Eesti Energia juba teinud Elektrileviga võrgulepingu, kui seda tohib Tootsi Suursoo puhul teha ainult valitsus ise või valitsuse volitatud esindaja.

Nelja Energia advokaatide selgitusel esitasid nad ka teabenõude Elektrilevile selles küsimuses, kuid Elektrilevi ei soostunud sellele vastama, põhjendades, et tegemist on ärisaladusega. Eesti Energiat kohtus esindanud advokaat märkis sellele lakooniliselt, et jääb sellele küsimusele vastuse võlgu.

Ka jäi Eesti Energia advokaat võlgu vastuse AS Raisneri ja Hans Teivi advokaadi küsimusele, et millised siis täpselt on need sama suured ja sama pindalaga maatükid, kus eraettevõtjad saaksid sarnases mahus ja tootlusega tuuleparki arendada.

Sellega ka seekordne istung kella 14 ajal lõppes. Vaidlus jätkub praeguse seisuga 8. mail, kui osapooled on kohtule ja vastaspoolele täiendavad dokumendid esitanud ning nende sisuga on jõutud tutvuda.

Miks vaidlevad tuuleettevõtjad riigiga Tootsi tuulepargi küsimuses?

Möödunud aasta detsembri alguses otsustas vabariigi valitsus eraldada Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale mitterahalise sissemaksena ettevõtte aktsiakapitali suurendamiseks. Kinnistu maksumuseks määrati 4,1 miljonit eurot. Tuuleenergiaettevõtted on selle otsuse kohtus vaidlustanud, märkides, et kinnistu tegelik maksumus oleks turutingimustel kolm kuni 4,5 korda suurem. 

Postimees kirjutas 16. veebruaril, et kui seni on nii riik kui ka Eesti Energia ise apelleerinud sellele, et Tootsi tuulepargi maa hinna määras sõltumatu kinnisvaraekspertiis, mida omakorda kinnitasid sõltumatud audiitor- ja advokaadibürood, siis on nad unustatud mainida, et dokumendi peal on ekspertiisi tellijana must valgel kirjas Eesti Energia AS ise.

Riigi otsuse eraldada Tootsi Suursoo tuulepargi rajamiseks Eesti Energiale 4,1 miljoni euro eest on kohtus vaidlustanud Nelja Energia gruppi kuuluvad tuuleenergia ettevõtted VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS, lisaks Eesti Elekter AS ning AS Raisner ja Hans Teiv. Viimane on muuhulgas ka tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige.

Vaidluses Eesti suurimat tuuleenergia tootjat Nelja Energiat esindav Soraineni büroo vandeadvokaat Allar Jõks on varem öelnud, et Eesti valitsus on lihtsa otsuse ees – kas üritada Suursoo ala ükskõik mis tingimustel Eesti Energiale «mängida» ja pidada aastaid kohtuvaidlust või teha riigimehelik otsus ja tühistada valitsuse korraldus kehtetuks ning panna maatükk enampakkumisele.

Nii rahandusministeerium kui Eesti Enegia on olnud seisukohal, et valitsus ei ole oma otsusega seadust rikkunud, kõik on toimunud õiguspäraselt ning lisaks on Eesti Energia juba viis aastat tegelenud ka Tootsi tuulepargi ala arendamisega.

Ka on Eesti Energia seisukohal, et tuuleenergiaettevõtjate kaebuse taga on mure vähenevate tuuleenergiatoetuste pärast, mis juhtuks siis, kui Eesti Energia Tootsi tuulepargi valmis ja tööle saaks.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.