Riigiduuma vabastas sanktsioonide alused Putini sõbrad maksudest

Punane väljak Moskvas. Foto: Liis Treimann

Riigiduuma kiitis heaks seadusemuudatuse, mis lubab sanktsioonide alla sattunud isikutel lahti öelda maksuresidentsusest, põhjendades seda vajadusega, kui toimub Venemaa vastane poliitiline aktsioon, kirjutas RBK.

17. märtsil vastu võertud seadusemuudatuse puhul on tegemist üpris hämara ja vastuoluliste selgitustega saadetud ettevõtmisega.

Väidetavalt ei kaota riigieelarve niimoodi mitte kopikatki ning hoopis suurendab sanktsioonide aluste isikute poolseid makseid, väitis riigieelarve komitee juht Andrei Makarov. Tunnistades ennast mõne teise riigi maksuresidendiks peavad isikud maksma üksikisiku tulumaksu mitte 13 protsenti, nagu maksavad tavalised venelased, vaid 30 protsenti oma tuludest.

Makarovi väite kohaselt saab riik nüüd tänu seadusemuudatusele kaitsta sanktsioonide alla pandud isikuid, kuid ta ei selgitanud, kuidas see kaitsemehhanism tegelikult toimib

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide sanktsioonide alla sattunud isikud ei saa Makarovi sõnul Venemaalt välja sõita ja nad loetakse Venemaa maksuresidentideks. Kuid Euroopa seaduste kohaselt võivad need isikud olla Euroopa riikide maksuresidendid, kui nendes riikides asuvad nende nn elulised huvid. „See tähendab, et piisab sellest, et omada mingisugust omandit, firmat, mingisuguseid sissetulekuid ja te võite olla tunnistatud selle konkreetse riigi residendiks,“ rääkis Makarov.

Seaduseparanduse vastaseid süüdistas Makarov armastuse puudumises oma enda maa vastu.

Lääneriigid kehtestasid pärast Ukraina vastast agressiooni 2014. aastal rohkem kui 150-le Venemaa presidendi Vladimir  Putinile lähedasele isikule personaalsed sanktsioonid. Näiteks Putini peamiseks rahakotiks peetav Gennadi Timtšenko on varem meediale avaldanud, et maksis kaua makse Soomele, kuid hiljem kandis need üle Šveitsi. Soome kodakondsust omab ka Putinile lähedane ärimees Boris Rotenberg.