Uus automaks soosib vanemate autode ostmist

Ekspertide sõnul soodustab uus automaks eeskätt autopargi vananemist. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kuigi valitsus tuli neljapäeval välja uue ja täiendatud automaksu kavaga, pole autoliit sellega endiselt rahul, kuna see soosib vanemate ja saastavamate sõidukite ostmist.

Valitsus nimetab uut automaksu mootorsõiduki keskkonnalõivuks. Samas tekib maksuplaani detailsemalt uurides mitmeid küsimusi, et kuidas see peaks suunama inimesi ostma autosid, mis paiskavad keskkonda vähem heitmeid.

 

Riik hakkab lõivu võtma sõidukite esmasel registreerimisel, mitte igakordsel ümberregistreerimisel, nagu varem kavas oli. Uuemate ehk 2015. aastal või hiljem valminud autode maksustamisel võetakse aluseks CO2 ehk süsinikdioksiidi heitmenäitajad.

Näiteks tuleks kas 2015. aastal või hiljem valmistatud väikeauto Škoda Fabia registreerimisel maksta riigile 180-186 eurot. Keskmise suurusega auto nagu Toyota Avensise arvele võtmise tasu võib ulatuda aga kuni 372 euroni. Seevastu võimsaima Audi A6 kasutuselevõtt maksaks omanikule lausa 852 eurot.

Kui aga vaadata vanemaid autosid, siis seal enam CO2 emissioone ei arvestata ning maksu aluseks võetakse hoopiski auto kilovatipõhine võimsus. Siin aga tuleb kasutusele sisuliselt astmeline automaks.

Kui nelja aasta vanusele sõidukile kehtib 10- protsendiline maksusoodustus, siis enam kui 10- aastastele autodele luuakse eriti suur soodustus – nende autode omanikel tuleb lõivu maksta vaid 20 protsenti uue maksu tavamäärast.

 

See tähendab, et näiteks 2007. aastal valmistatud 171-kilovatine ja 3-liitrise mootoriga Audi A6 registreerimine maksaks 138 eurot ehk isegi vähem kui Škoda Fabia registreerimine. 3-liitrise mootoriga Toyota Land Cruiseri arvele võtmisel tuleks riigile maksta aga kõigest 78 eurot maksu.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu juhi Sulev Naruski sõnul on siin maksustamise proportsioonid täiesti tasakaalust väljas ja soodustavad vanemate, kuid see-eest keskkonnale kahjulikumate autode soetamist.  

«Vanemate autode registreerimine muutub märksa soodsamaks. Mulle jääb aga arusaamatuks, kust see keskkonnakasu siis tuleb,» märkis ta, lisades, et tänapäeval võetakse Euroopas automaksu arvutamise aluseks ikkagi süsinikdioksiidi näitaja ja võimsuse arvestamine on minevik.

Tema sõnul ei vasta tõele valitsuse jutt, et emissioonide pealt saab maksustada vaid uusi sõidukeid, kuna vanemate autode heitmeandmed liiklusregistris lihtsalt puuduvad. «Tegelikult on CO2 näitajad enamikul autopargil siiski olemas. Vähemalt alates 2008. aastast, » märkis ta.

«Valitsus peaks ikka mõtlema, et mida nad maksudega saavutada tahavad. Praegu seda maksu keskkonnalõivuks nimetada pole kindlasti õige,» rääkis Narusk. 

Riigikogu liige reformierakondlane Aivar Sõerd märkis samuti, et kilovatipõhise maksu puhul ei saa kuidagi rääkida keskkonnahoiu eesmärgist, kuna väikese võimsusega mootori puhul võib olla suur CO2 emissioon ja ka vastupidi. 

«Kogu maailm liigub CO2-põhise maksustamise suunas ja on algatatud ka C02 testide standardiseerimine, et vältida manipuleerimisi,» ütles Sõerd.

Automaksu väljatöötaja, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov põhjendas vanemate autode madalamat maksustamist sellega, et kaitsta vaesemat osa ühiskonnast. «Need vähendused on kalibreeritud selliselt, et lõiv ei moodustaks liiga suurt osa auto koguhinnast.»

Ta tõi ühe praktilise näite. «Kui uue auto eest küsitakse näiteks 300 eurot keskkonnalõivu ja auto maksab 15 000, siis on see 2 protisenti auto väärtusest. Kui aga 600 eurot maksva vana auto eest küsitakse 60 eurot keskkonnalõivu, siis see on 10 protsenti. Siin on just vanema auto puhul suuremaks mõjuriks protsentuaalselt suurem lisa hinnale,» märkis ta.

Lisaks tuleb Jegorovi sõnul arvestada, et kuna maksu võetakse vaid üks kord, siis uuel autol jaguneb see oluliselt pikema perioodi peale kuni auto eluea lõpuni, samas kui vanemal autol jääb hulga vähem aastaid selle aktiivse kasutamise lõpuni.

«Kui auto, mille eest uuena makstakse lõivu 300 eurot, on kasutatav 20 aastat, siis aasta kohta on lõiv 15 eurot. Kui aga kasutatud auto eest makstakse 60 eurot ja selle allesjäänud eluiga on vaid 4 aastat, siis ka siin on lõiv aasta kohta 15 eurot,» põhjendas ta.

Rahandusministeerium tuli auto registreerimismaksu kavaga välja möödunud aasta lõpus. Siis aga otsustas rahandusminister Sven Sester sellele pidurit tõmmata, et Eestis veel senitundmatu maks põhjalikumalt läbi analüüsida ja võimalikke mõjusid täpsemini hinnata.

Autoliidu juhi Sulev Naruski sõnul pole aga automaksu põhimõtted selle kahe kuu jooksul eriti muutunud. Jegorovi sõnul on aga muutunud eelkõige see, et uue kontseptsiooni kohaselt rakendub automaks vaid üks kord ja seda sõiduki esmasel registreerimisel. Lisaks on juurde tulnud soodustused ja vabastused vanematele autodele, mida detsembris veel ei olnud.

Uus automaks peaks jõustuma hiljemalt järgmise aasta 1. jaanuaril ja see peaks 2018. aastal riigi tulusid suurendama 20 miljoni euro võrra. Sõidukitega seotud keskkonnahoiu soovitusi on Eestile andnud OECD, kuna Eesti sõiduautopark on üks Euroopa saastavamaid. Eesti oli uute autode kütusetõhususes aastal 2015 ELis viimasel kohal.