Jaeketid: Lidli odavpoe tulek muudaks turgu, ent meid see ei kõiguta

Leedus avati esimene Lidl kauplus mullu augustis. Foto: Lukas Balandis

Poeketid peavad Eestisse laienemist plaanivat Lidli odavpoeketti väärikaks konkurendiks, kelle tulek võiks tänast jaekaubandust raputada, kuid suurt ohtu selles ei nähta.

Selveri tegevjuht Kristi Lomp märkis, et kuigi Saksa odavpoeketi Lidli tulekust Baltikumisse on räägitud aastaid, võib nende mullusest laienemisest Leetu eeldada, et järgmine ja üsna kiire samm on laieneda ka Lätti ja Eestisse.

Nii kirjutas ka tänane Tartu postimees, et Lidl on asunud Eestis aktiivselt kinnisvara otsima ja muuhulgas silma heitnud mitmele Tartus asuvale krundile.

Konkurents kasvab

«Eestis on konkurentsiolukord väga pinev ning kaupmehed teevad pingutusi ja investeerivad, et püsida konkurentsis ning pakkuda parimat teenust. Eesti turul tegutseb kümme jaeketti, millest viis on suured, moodustades 80 protsenti kogu turust - see on Euroopas ja maailmas erakordne olukord,» rääkis Lomp.

Ta tõi välja, et kui tavapäraselt võiks konkurents muuta ettevõtteid tugevamaks, siis antud hetkel turu ülekülluse tõttu võivad kaupmehed hoopis nõrgemaks jääda ja poode sulgeda. Huvitav saab tema väitel olema ka kohaliku toiduainetööstuse roll.

«Teatavasti on suurte rahvusvaheliste kettide suurimaks konkurentsieeliseks kaupluste arvust tulenev sünergia toodete mahtudele, mis omakorda tähendab odava välismaise kauba Eestisse toomist. Kuigi välismaised ketid väidavad, et hakkavad headeks partneriteks kohalikele tootjatele, on tegelik olukord siiski midagi muud,» ütles ta.

Ka Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen tõdes, et Lidli tulek Eesti turule muudab siinset jaekaubanduse pilti. «Kõige suuremat ohtu kujutab Lidl hetkel ennast läbi hinnakuvandi positsioneerinud kettidele. Soome kogemusest võime öelda, et tegemist saab olema tugeva ja väärika konkurendiga,» sõnas ta.

Samas on tema arvates positiivne, et plaanitava laienemise valguses võivad suured rahvusvahelised jaeketid pidada Eestit piirkonnaks, mida ootab lähiajal ees positiivne majanduskasv.

Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand lisas, et iga kaupluse mõju on piirkondlik ja seega sõltub Lidli poodide mõju Eesti poekettidele ennekõike nende valitud asukohtadest. Iga kaupluse lisandumine turule tõstab konkurentsi ja jaotab ümber lähemate kaupluste kliendibaasi.

Rimi pressiesindaja Katrin Bats kinnitas samuti, et Lidli huvi Lätti ja Eestisse laienemise vastu on neil teada, kuid tema sõnul on Eesti kaupmehed tugeva konkurentsiga juba harjunud ning karm võitlus iga kliendi pärast ei hirmuta täna enam kedagi. Sama meelt oli Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets, kelle sõnul on konkurents Eesti turul teretulnud.

Tartus võib kitsaks minna

Tartu Postimehe andmeil on Lidl huvi tundnud näiteks Tartus Jaama tänaval ning Kalda teel asuvate kruntide vastu. Viimasel asuvad ka Rimi ja Maxima suured krundid, kuhu pole poode veel ehitatud. Batsi kinnitusel on Rimil Kalda teel tõesti kinnistu olemas, aga hetkel poeketil sellega konkreetseid plaane pole, mistõttu pole selle kohta midagi ka öelda.

Ka Ljubobratets jäi Kalda tee kinnistu plaanide osas kidakeelseks, öeldes vaid, et avalikkusele antakse Maxima arendusplaanidest teada siis, kui seal tegevusega alustatakse. Seega on raske aimata, kas Lidl hangib endale need krundid ning kas see võiks tulevikus mõjutada ühe piirkonna poekettide konkurentsi.

Miks Lidli asemel tänaseid poekette eelistada?

Kristi Lomp tõi välja, et Selveri klient on väga lojaalne ning säärast eestimaisust, nagu täna Selveris valitseb, ei ole võimalik saavutada ühelgi välismaisel kauplusteketil. Seetõttu jääb see tema sõnul tugevalt kohalike kaupluste konkurentsieeliseks, mistõttu ei pruugi kliendid Saksa poeketist vaimustuda. Selveri pika kogemuse juures arvas Lomp, et uue jaeketi sisenemine Eesti turule ei tohiks neile olulist mõju avaldada.

Janne Lihavainen märkis, et Prisma eelisteks on kindlasti lai kaubavalik ja mugav ostukeskkond, samuti kohaliku tarbija tugevam tundmine. Neid võib aidata ka Prisma Soome kogemus Lidliga edukal konkureerimisel nii hinnakuvandis kui kliendiarvudes.

Vihand sõnas, et Lidli kauplusi iseloomustavad soodsad tooted, nende seas suur omamärgitoodete osakaal, mis seevastu Coopi poodides on tunduvalt madalam. «Eelistame müüa võimalikult palju kohalikku toodangut, kuid sellegipoolest on tänu koostööle teiste Euroopa Coopidega meie sortimendis sadu kvaliteetseid tooteid, mida ükski teine konkureeriv kett oma sortimendis omada ei saa. Ja selliseid tooteid lisandub aina juurde,» nimetas ta.

Lisaks tõi ta välja, et ka Lidli hinnaeelist pole vaja peljata, kuna juba täna on Eesti tihedast konkurentsist tulenevalt toodete hinnatasemed küllaltki madalad ja ka need, kes reklaamivad ennast odavpoodidena, ei ole tegelikult sugugi kõige odavamad.

«Kui mõni ettevõte arvab, et ta suudab pakkuda konkurentsi juba Eestis tegutsevale seitsmele jaeketile, tegutsegu. Näeme selles enda jaoks vaid võimalust pakkuda Eesti tarbijatele veelgi paremat kaubavalikut ja hindu,» lisas Katja Ljubobratets.