Elering kaotas taas kasumis

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Foto: JUSS SASKA

Värskelt avalikustatud Eleringi majandustulemustest selgub, et kui 2015. aastal kaotas ettevõte kasumis 38 protsenti, siis langus jätkus ka mullu, kuigi aasta varasemaga võrreldes jäi kasuminumber vaid veerandi võrra väiksemaks. Dividende lubab ettevõte sel aastal riigile maksta 20 miljonit eurot.

«EstLink 1 ja EstLink 2 töökindlusnäitajad olid rekordilised 98 ja 96 protsenti. Eesti sisemaise ülekandevõrgu rikete arve langes eelneva viie aastaga keskmisega võrreldes kaks korda ning rikete tõttu jäi edastamata üksnes mõne keskmise eramu tarbimise jagu elektrit,» võttis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi 2016. aasta kokku.

Kuigi Veskimägi kinnitusel kasvas 2016. aastal Eleringi elektrivõrgu töökindlus märkimisväärselt, jätkus langus ettevõtte kasuminumbrites. Kui 2015. aastal kukkus ettevõtte kasum võrreldes varasema aastaga 38 protsenti 25,1 miljoni euroni, siis mullu langus jätkus. 2016. aasta kasuminumbriks on 18,7 miljonit eurot.

Ka soovib ettevõte sel aastal maksta üle 10 miljoni võrra vähem dividende kui mullu. Kui 2016. aasta alguses ütles ettevõte, et maksab riigile dividendideks 31 miljonit, siis selleaastane lubadus piirdub 20 miljoni euroga, mis siis on sama summa, mis oli kaks aastat tagasi, 2015. aastal.

Eleringi juhatuse liige Peep Soone kirjutab ettevõtte 2016. aasta aruandes, et aasta paistis silma ka tavatult väikese investeeringu mahuga põhivarasse. «Kui aastatel 2013-2015 oli keskmine investeeringute maht energiavõrkudesse üle 100 miljoni euro aastas, siis aastal 2016 oli see ainult 26,7 miljonit eurot,» kirjeldab Eleringi juhatuse liige. 

Küll aga möönab ta, et samal ajal tegi Elering intensiivseid ettevalmistusi järgnevate aastate suurinvesteeringuteks, mille kogumaht küündib 320 miljoni euroni. «Gaasi piiriülesteks projektideks on Balticconnectori gaasiühendus Eesti ja Soome vahel ning Eesti ja Läti vahelise gaasi ülekandevõimsuse suurendamine. Elektri piiriüleseks projektiks on Eesti ja Läti vaheline kolmas elektri ülekandeliin,» räägib Soone.

Ta lisab, et selleks, et nimetatud suurprojektid ei tõstaks liiga palju kodumaiseid võrgutasusid, sõlmis Elering EL abi saamiseks INEA lepingud, mis võimaldavad saada tagastamatut finantsabi gaasi piiriüleste projektide finantseerimiseks. «Eesti ja Läti vahelise elektri ülekandeliini finantseerimise lepingu sõlmisime juba aasta varem,» ütleb Eleringi juhatuse liige. 

Teiseks elektri piiriüleste projektide finantseerimisallikaks on ülekoormustulu, mida ettevõte on kogunud aastatega 62 miljonit eurot. «Seega näiteks Eesti ja Läti vahelist kolmandat elektri ülekandeliini ei olegi vaja võrgutasudest finantseerida – EL abi ja ülekoormustulu katavad selle täielikult,» märgib Soone.

Eleringi tulud kokku moodustasid mullu 135,9 miljonit eurot, samas kui 2015. aastal oli selleks summaks 132,4 miljonit eurot. Kõige olulisem tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas 2016. aastal kokku 106,5 miljonit eurot. Aasta varem oli see 104,7 miljonit eurot. Küll aga kasvasid mullu ka ettevõtte ärikulud, mis olid kokku 98,1 miljonit eurot. 2015. aastal oli sama summa 90,9 miljonit eurot.

Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus. Selleks juhib, haldab ja arendab ettevõte siseriiklikku ja piiriülest energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu toimimiseks ning majanduse arenguks.