Eesti ei toetanud ELi põllumajandustoetuste pehmet muutust
18. märts 2011, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ei toetanud koos kaheksa liitlasega Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimise ettepanekut, sest see ei oleks kaotanud ebavõrdsust põllumajandustoetuste maksmise osas.
«27 liikmesriigil on küll ühine arusaam, et seniseid toetuste arvestamise aluseid on vaja muuta, kuid Euroopa Nõukogust (EN) põllumajandusministritele arutamiseks antud muudatused oleksid olnud liiga väiksed,» põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder seda, miks eilsel ELi põllumajandusministrite kohtumisel sisuliste otsusteni ei jõutud.
Seedri sõnul võtab toetuste ühtlustamine kindlasti aega, kuid ELis tuleb kokku leppida väga selges ajaraamistikus, millal ühtlustamine toimub. Praegu erinevad otsetoetused riigiti enam kui viis korda.
«Osa liikmeid oli ettepaneku vastu seetõttu, et see oleks neile tähendanud toetuste liiga suurt vähenemist, kuid lõviosa üheksast opositsionäärist mõtleb siiski ELi põllumajanduse ühtsele arengule,» rääkis Seeder. «Senise süsteemi või sellele sarnaneva korra jätkumine paneks põllumehed liikmesriigiti väga erinevasse olukorda ning seaks osas riikides põllumajanduse jätkusuutlikkuse suure küsimärgi alla.»
Koos Eestiga seisid ENi ettepanekutele vastu näiteks Inglismaa, Rootsi, Läti, Leedu ja Poola. Euroopa Liidu uus ühine põllumajanduspoliitika hakkab kehtima koos ELi uue finantsperioodiga 2014. aastast.