/nginx/o/2010/11/11/464561t1h2bfc.jpg)
Rahandusministeerium nendib oma riigisekretärile saadetud kirjas, et senine kliima- ja energiaagentuuri (KENA) autonoomse rakendusüksuse mudel Kredexi koosseisus ei ole ennast õigustanud nii organisatsioonilise korralduse kui ka tegevuse tulemuslikkuse aspektist.
Ministeerium ei pea samas ka võimalikuks toetada roheliste riigikogu fraktsiooni algatatud KENA eelõu ja leiab, et enne uue eraldiseisva organisatsiooni asutamist tuleb läbi viia põhjalik analüüs, et vältida rollide dubleerimist ja ressursside ebaefektiivset kasutust kliima- ja energiapoliitika eesmärkide elluviimisel.
Samuti tuleb ministeeriumi hinnangul eelnevalt otsustada, milline asutus peaks vastutama antud valdkonnapoliitika kujundamise eest, kandes juhtivat ja koordineerivat rolli.
Riigi eesmärkide saavutamiseks tuleb üldjuhul eelistada olemasolevaid struktuure, kaaludes seejuures analoogsetest tegevustest ja kompetentsidest lähtuvalt nende organisatsioonide ühendamist või kompetentside koondamist ja laiendamist, märgib ministeerium oma kirjas.
Tegevused, millega KENA eelnõu järgi peaks tegelema, haakuvad ministeeriumi hinnangul paljuski Kredexi, Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja ka arengufondi ülesannetega.
Ministeerium peab oluliseks analüüsida, kas seniste rakendusüksuste kliima- ja energiapoliitikale suunatud funktsioonide koondamine ühte agentuuri annab vajaliku efekti. Hindama peab ministeeriumi hinnangul ka seda, kuidas osade ülesannete ära võtmine võib mõjutada Kredexi, KIKi ja EASi teiste ülesannete täitmist.
Ka siis, kui analüüsi lõpptulemusena tõdetakse eraldiseisva asutuse loomise vajalikkust, ei ole ministeeriumi arvates eelnõus esitatud avalik-õigusliku juriidlise isiku vormi kasutamine põhjendatud.
«Nimetatud vormi kasutamine KENA puhul oleks ebapropotsionaalne, kuna riikliku valdkonnapoliitikat ei ole loogiline kujundada ja ellu viia täitevvõimust sõltumatu organisatsiooni kaudu. Selleks, et riik saaks tagada oma eesmärkide saavutamist, peab tal olema vastava rakendusüksuse üle piisav kontroll,» märgib ministeerium oma kirjas.
Rahandusministeeriumi hinnangul oleks riigi seisukohalt otstarbekam tegevusvorm sihtasutus.
Ühtlasi leiab ministeerium, et KENA eesmärgid on eelnõus sädestatud väga laialt ja ebamäärselt, mis muudab taolise institutsiooni eesmärkide täitmise tulemuslikkuse ja tõhususe hindamise keeruliseks ning suur sõltumatus võib viia vastutuse hajumiseni ja tulemuste mittesaavutamiseni.
Seega peaks ka eraldiseisva rakendusüksuse puhul eesmärke piiritlema ning keskenduma energia- ja keskkonnapoliitika meetmete rakendamisel eelkõige energiasäästule ja taastuvenergeetikale, seisab ministeeriumi kirjas.
Ministeeriumi peab oluliseks ka välistada õiguse omada osalusi ja teha muid finantstehinguid ning vajaduse korral kasutada eesmärkide saavutamiseks teiste olemasolevate organisatsioonide abi teenuslepingute alusel.
Samuti ei pea ministeerium loogiliseks panna KENA-le rakendusüksusena kliima- ja energiapoliitika väljatöötamise eest vastutatavate ministeeriumide ülest valdkonnapoliitika rakendamise koordineerimist. Rahandusministeeriumi hinnangul on see majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi või keskkonnaministeeriumi ülesanne.
Valitusasutuste kõrval valdkonnapoliitika analüüsimiseks ja poliitika kujundamises kaasarääkimiseks võiks ministeeriumi hinnangul kaaluda hoopis arengufondi kompetentside laiendamist.
Ühtlasi on rahandusministeerium seisukohal, et KENA puhul tuleb märgistatud rahastamisallikate fikseerimist vältida, kuna see raskendaks riigi ressursside kasutamist lähtuvalt riigi prioroteetidest.
Ministeeriumi hinnangul on eelnõus puudulikult analüüsitud ka KENA mõju kirjeldus riigieelarvele.
Seletuskirjas on öeldud, et koormust 2011. aasta eelarvele ei ole, kuid analüüsimata on jäetud edasine finantskava. Ministeeriumi hinnangul peaks olemas olema analüüs vähemalt nelja aasta perspektiivis. Analüüs peab seejuures eraldi välja tooma kavandatavad mahud tegevuskuludele, samuti peamised tegevused ning nende maksumused koos finantsseerimisallikatega, seisab kirjas.
Ühtlasi juhib ministeerium tähelepanu sellele, et 2011. aasta riigieelarves mingit rahastamist KENA-le kavandatud ei ole.
Kliima- ja energiaagentuuri seaduse eelnõu algatas selle aasta jaanuaris Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon. Eelnõu sätestab agentuuri eesmärgid, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja organid. Eelnõu näeb ette moodustada agentuur iseseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)