Graafik: Elektrilevi värskest hinnakirjast hoolimata võib enamik hinnalangusest suu puhtaks pühkida

Elektriliinid Lõuna-Eestis Foto: Reigo Teervalt/Õhtuleht

Kuigi täna (31.03) avalikustas Elektrilevi 1. juulist kehtima hakkava võrguteenuste hinnakirja, mis peaks nende sõnul olukorda tarbija jaoks soodsamaks muutuma, kirjutas Postimees kaks nädalat tagasi, kuidas suurema osa inimeste jaoks ei muutu tegelikult mitte midagi.

Elektrit keskmisest vähem tarbivad Elektrilevi kliendid peavad oodatud hinnalangusest suu puhtaks pühkima, sest konkurentsiameti poolt kooskõlastatud uus hinnakiri pakub odavamat ülekandetasu vaid ohtralt elektrit tarbivale vähemusele.

Muudatuste tabelist, mille Elektrilevi Postimehe palvel koostas, selgub, et konkurentsiameti ette kirjutatud hinnalangus puudutab vaid kolmandikku võrguklientidest, kes tarbivad elektrit keskmisest rohkem. Need on inimesed, kes on valinud paketid «Võrk 3» ja «Võrk 4» ja kasutavad enamasti elektrit kodu kütmiseks. Nendele 95 000 tarbimiskoha omanikule võib võrguteenuse hind tõesti üheksa protsendi võrra alaneda.

Ootus hinnaalanduse järele suur

Jõgevamaa talunik Urmas rääkis Postimehele, et kõrged võrgutasud tekitavad temas suur pahameelt ning tasu alanemist ootab ta pikisilmi. «Ma maksan võrguteenuse eest ligi kaks korda rohkem kui elektri eest,» lausus Urmas, kes palus oma perenime mitte avaldada.

Viljakasvatusega tegeleva taluniku majapidamine kulutab aastas võrreldes keskmise kodutarbijaga kümme korda rohkem elektrienergiat ning seetõttu mõjutab hinnamuutus teda märgatavalt.

«Kui elektriturg avanes, siis sain pakkumise Alexela Energialt, kes lubas mulle aastas ligi 500 euro suurust kokkuhoidu, kuid Elektrilevi kõrgete hindadega olen väljapääsmatus olukorras,» selgitas Urmas. «Eesti Energia samaväärset hinda pakkuda ei suutnud, aga Alexela on oma lubadusest kinni pidanud.»

Enamik Elektrilevi klientidest, kokku 539 000 tarbimiskohta, kasutab aga hinnapakette «Võrk 1» ja «Võrk 2» ning suuremale osale sellest kliendigrupist hinnaleevendust ei tule.

Miks hinnalangust siiski ei tule

Nimelt loob Elektrilevi viienda hinnapaketi, mille kuutasu on sama mis «Võrk 2-l» ning kavatseb sellesse paketti paigutada 104 000 liitumiskohta «Võrk 1» ja «Võrk 2» klientidest. Samasse paketti viiakse üle ka 22 000 «Võrk 3» ja «Võrk 4» klientidest. Uues hinnapaketis alaneb edastustasu võrreldes «Võrk 2ga» kaheksa protsendi võrra.

Keskmine korter, mis tarbib 2100 kWh aastas, maksab kuus võrgutasusid ligi 14 eurot, mis sisaldab 5 eurot võrguteenust mitte mõjutavaid makse ja tasusid. Uue paketiga väheneb maksumus ligikaudu 13 eurole.

Keskmine eramu aastatarbimisega 5000 kWh ja 25A-peakaitsmega, kus kasutatakse paketti «Võrk 2», maksab praegu kuus 33 eurot, millest 12 läheb mitmesugusteks maksudeks-tasudeks. Uues  kuutasuga paketis «Võrk 2» kujuneb tasu suuruseks ligi 32 eurot.

Elektrilevi valib ise paketi

Postimees kirjutas varem ekslikult, et hinnavõidu saamiseks peab klient hakkama ise paketti vahetama, kuigi tegelikult teeb selle valiku ära Elektrilevi ise.

«Kui kliendile kujuneb uus pakett «Võrk 2» kuutasuga senisest soodsamaks, anname enne uue hinnakirja jõustumist aegsasti teada ning soodsamasse paketti üleviimise teeb Elektrilevi ise,» selgitas Elektrilevi juhatuse liige Siret Kegel. «Kui klient seda ei soovi, on tal võimalik sellest loobuda.»

Hinnakirjade muudatusest teatab Elektrilevi vähemalt kolm kuud ette ja avaldab uue hinnakirja üleriigilises lehes, oma kodulehel ja pressiteates.

Kliendiga sõlmitud lepingu vaikimisi muutmine pole tarbijakaitseameti kinnitusel Eestis kuigi haruldane, kuid muudatuse seaduslikkuse üle saab otsustada alles siis, kui see on tehtud. «Tavaliselt on lepingu üldtingimustes kirjas ka selle muutmise kord ning enne muudatuse teoks saamist pole võimalik seda analüüsida,» ütles ameti pressiesindaja Hanna Turetski.

Kuid 435 000 tarbimiskohale jääb hinnatase ikka samasuguseks kui varem. Peamise muutusena tõstetakse märkimisväärselt hinda nende kahe hinnapaketi ulatuses neis 78 000 tarbimiskohas, kus kasutatakse väga vähe elektrit.

Nimelt lisandub aastas kuni 250 kWh elektrit tarbivatele klientidele kuni viie euro suurune igakuine püsitasu, et katta nende kasutuses oleva võrgu hoolduskulusid.

Soomes elekter odavam kui Eestis

Üks klientidest, kes peab kibeda hinnatõusu alla neelama, on alaliselt Soomes elav 66-aastane Emilia Tiitus, kellele kuulub korter Valgas. «Kas tarbija peab ikka kõigega alandlikult soostuma?» küsis Tiitus. Naine kasutas mullu oma korteris elektrit vaid 1,39 euro eest, kuid koos võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja riigimaksudega oli tema arve 4,62 eurot.  

«Protestisin just selle vastu, et n-ö passiivsed kliendid, kes tarvitavad elektrit vähe või üldse mitte, peavad nüüd uue seaduse alusel hakkama lisa maksma,» selgitas Tiitus. «Olen sedagi jätkuvalt imestanud: kuidas Soomes  on elektri hind odavam kui Eestis isegi koos rohelise maksuga, mis siinmail on vabatahtlik.»

Vähe tarbivate klientide jaoks ei looda uut hinnapaketti, vaid liigendatakse seniste tasu niimoodi, et 250 kWh rohkem tarbivatele klientidele kirjutatakse arve endiselt välja tarbitud elektrienergia koguse järgi ning pakettidele lisandunud püsitasu jäetakse kajastamata. Elektrilevi nõustus avaldama üksnes taotletava hinnakirja üldise selgituse, sest konkurentsiametiga peetavad läbirääkimised võivad kaasa tuua olulisi muudatusi.

«Kokkuvõttes on hinnamuudatused vajalikud selleks, et  võrgu ülalpidamiskulud oleksid mõistlikud ja võrguteenuse hind saaks ka tulevikus olla võimalikult madal. Uuendustega muutub hind ka tarbimiskohtade lõikes kulupõhisemaks,» rääkis Kegel.

Hinnalangus vaid suurtele elektritarbijatele

Kõige rohkem puudutab hinnalangus ettevõtteid, sest Elektrilevi hinnangul on just suuremad tarbijad seni suhteliselt rohkem võrgu ülalpidamiskulusid kandnud. Keskpingel ja kuni 63-amprise voolutugevusega alajaamadel liitunutele on keskmine hinnalangus kahaksa-üheksa protsenti.

«Väga suurtel ettevõtetest elektritarbijatel – 110 kV alajaamadega liitunutel – tõuseb keskmine hind 2,5 protsenti, sest selles rühmas on põhivõrguteenuse sisseostuhind seni juba kohati ületanud kliendi makstava tasu,» selgitas Kegel. Ta lisas, et kuna kuutasu sõltub peakaitsme suurusest, siis peaks paljudel klientidele tekkima ka soov oma peakaitse väiksema vastu vahetada ja nii võrgu efektiivsemale kasutamisele kaasa aidata.

Konkurentsiamet ei soovinud aga Elektrilevi taotlust enne tulemuse kinnitamist kommenteerida. Kuid detsembri lõpus teatas amet, et Elektrilevi rakendatavad võrgutasud ei ole kulupõhised, ning tegi ettevõtjale ettekirjutuse hindu langetada. 

«Konkurentsiamet nõuab, et võrgutasu peab langema 6,7 protsenti. Kuna võrgutasude osakaal moodustab lõpphinnast 50–55 protsenti, siis sellega peaks keskmisele kodutarbijale elektri lõpphind langema 3,6 protsenti,» seisis konkurentsiameti pressiteates.

Lugu ilmus algselt 17. märtsil. Samal päeval andis ka konkurentsiamet teada, et on otsustanud kinnitada Elektrilevi hinnakirjamuudatuse.