:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/15/6450871t1ha5ce.jpg)
Konsultatsioonifirma KPMG Balticsi partneri Indrek Alliksaar võrdles Eesti äriseadustikku majaga, mida on 20 aastaga igalt poolt natuke lapitud, aga lõpptulemusena on räämas ning vajaks kapitaalremonti.
Ekspert: Eesti äriseadustik on nagu lapitud maja, mis vajaks kapitaalremonti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiv äriseadustik, mis äriühingute tegevust reguleerib, loodi 1995. aastal. «Samas maailm on vahepeal väga palju muutunud. Seadust on ligi 100 korda lapitud, aga parandamised on olnud kitsa fookusega ja lõpptulemus on selline, et see ei vasta enam tänapäeva ärimaailma vajadustele,» ütles Alliksaar KPMG konverentsil.
Äriõiguse ekspert tõi ühe olulisema probleemidena välja selle, et kehtiv ühinguõigus on pannud liiga suure halduskoormuse väikeettevõtetele – näiteks paljud ettevõtted on ühemehefirmad ja neilt ei saa nõuda sarnaselt börsifirmadega karmine nõuete ja reeglite täitmist.
«Kehtiva äriseadustiku vastuvõtmisel ei teatud midagi idufirmadest ega e-residentidest. Turule on tulnud palju uusi asju, millega praegune seadus ei arvesta,» rääkis ta, lisades, et kui Eesti idudel hakkab hästi minema, pakivad nad tihtipeale asjad kokku ja purjetavad USAsse ja seda osalt seetõttu, et äriühingu seadus idufirmade spetsiifikaga ei arvesta.
Lisaks tõi Alliksaar ühe olulise probleemina välja ka selle, et äriseadustik ei kaitse piisavalt väikeaktsionäre. «Suuraktsionäridel on kõik ohjad enda käes. Neil on lihtne raha firmast välja viia. Väikeaktsionär vajab aga kaitset. Me teame ju legendaarset aktsionäride vaidlust BLRTs,» märkis ta.
Kuna praegu on uus äriseadustike ja ühinguõiguse eelnõu välja töötamisel, tasuks Alliksaare sõnul seda tähele panna neil, kes plaanivad lähitulevikus äriühingut asutada. Eelkõige peaksid sellega arvestama väikefirmad ja väikeaktsionärid, kelle elu peaks uus seadus veidi leevendama.
Uue äriseadustiku reform on olnud seni väga pika vinnaga. Juba 2014. aastal pandi paika lähteülesanne ning loodeti see nelja aastaga valmis saada. Praegu pakkus Alliksaar, et uus seadus valmib heal juhul 2020. aastal pärast mida tuleb see veel riigikogus vastu võtta.