/nginx/o/2008/07/11/56150t1h7203.jpg)
Viimase aasta jooksul on 42 protsenti eestimaalastest kogenud olukorda, kus nende sissetulek ei kata täielikult kulutusi, selgub uuringust «Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas».
Uuring: suur osa inimestest kulutab rohkem kui teenib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tulud ei katnud kulusid, oli uuringus küsitletute seas kaheks peamiseks käitumisviisiks kulude vähendamine ja laenamine perelt või sõpradelt. Üheksa protsenti vastanuist aga kasutas rahanappusesse jäädes krediitkaarti, et arvete ja toidu eest maksta, kirjutas tarbijaveeb Minuraha.ee.
Seejuures ei ole ajutistesse rahalistesse raskustesse sattujad mitte ainult väikese sissetulekuga inimesed. Uuring näitas, et olukordi, kus kulutused ületasid sissetulekut, tuli ette 36 protsendil vastanuist, kelle netosissetulek pereliikme kohta oli üle 7500 krooni (480 eurot) kuus.
Kuigi rahalistesse raskustesse sattumise üks põhjus võib olla majanduskriis ja selle mõjud näiteks tööhõivele, siis ei saa mainimata jätta ka inimeste harjumatust või oskamatust oma rahaasju pikemaajaliselt ette planeerida. Uuringu põhjal ei sea endale pikemaid rahalisi eesmärke 60 protsenti küsitletutest ning kõige levinum planeerimisperiood on üks kuu ehk palgapäevast palgapäevani.
Uuringu viis Faktum & Ariko rahandusministeeriumi tellimusel läbi 2010. aasta oktoobris ja novembris. Valim oli 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.