/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/10/17/1378192t1h86ce.jpg)
Eesti Energia hinnangul võib pehmest talvest tingitud madal Norra hüdroreservide tase survestada terve aasta elektrihindu Skandinaavias ja Baltikumis.
Norra vilets talv teeb Eestis elektri kalliks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Pooli piirkonnas valmistab muret hüdroreservide olukord, mis pole pehme talve tõttu kuigi hea. Suure tõenäosusega survestab hüdroreservide madal tase elektrihinda kogu 2017. aastal, seisab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Seda asjaolu kinnitavad Norras valitsevad lumeolud. Lume kogus on märgatavalt vähenenud just selles Norra piirkonnas, kus asuvad suurimad hüdroelektri tootmisvõimsused. Pärast väga tugevat lumesadu 2015. aasta alguses hakkasid elektrihinnad tunduvalt täienevate reservide najal kukkuma.
Norra mägedes sulas aasta läbi suur hulk lund, kindlustades sellega hea sissevoolu taseme. Paraku tõstavad vähene lumesadu ja pidev defitsiit hüdroreservuaarides riski 3–5-protsendiliseks hinnatõusuks aasta keskmiste võrdluses, mis tähendab hinnatõusu ligikaudu 1–1,5 eurot megavatt-tunni kohta. Euroopa ilma kujundavad Atlandi ookeanilt tulevad soojad ja niisked õhuvoolud, mis ei loo eriti häid eeldusi Põhjamaade hüdroreservuaaride täienemiseks.