Mis juhtub võltskauba ostjaga?

Tollis kinni peetud võltskaup. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

On laialt teada, et internetist disainertoodete järgi tehtud odavaid koopiaid ehk võltsinguid ostes võib pettuda toote kvaliteedis ja võltsingud on vastuolus autorikaitsereeglitega.  Tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru jagab nõuandeid, kuidas vältida võltskauba ostmist.

Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on kohaliku seadusega ette nähtud mitmeid sanktsioone, mida ei rakendata üksnes võltskauba müüjatele, vaid ka ostjatele. Nii võib Lätis võltsingu ostjat tabada rahatrahv 70 kuni 350 euroni. Horvaatias küündib maksimaalne trahvisumma 1500 euroni ning Austrias võib toll võltskauba üle piiri toojat karistada kuni 15 000 eurose trahviga. Iirimaa seadused võimaldavad teatud olukordades lisaks trahvile rakendada vangistust.

Lisaks võimaldavad osade liikmesriikide seadused tarbijalt sisse nõuda teatud protsendi võltskauba maksumusest või tuleb tarbijal kanda toote hävitamisega seotud kulud. Seejuures on liikmesriike, kus tarbija heauskne käitumine ning oskamatus võltskaupa ära tunda ei vabasta teda vastutusele võtmisest.

Majanduslik kahju või terviserisk

Kui võltskaup või osutuda tõeliseks pettumuseks eelkõige kvaliteedi ehk toote tegelike omaduste tõttu, võib välisriigist ostu puhul toll konfiskeerida tellitud kauba. Siis on tarbija ilma nii kaubast kui ka makstud rahast. Pea alati võib olla kindel, et võltskauba müüjad ei paku garantiid ega lahenda tarbijate pretensioone.

Vähem tähtis ei ole ka risk tarbija tervisele. Näiteks kui tarbija ostab tuntud ja tunnustaud brändi päikeseprillide järgi tehtud odava koopia, siis kas saab olla kindel, et need tema silmi kahjuliku UV-kiirguse eest kaitsevad? Või on sellised prillid hoopistükkis silmi kahjustavad? Mida võivad sisaldada järgi tehtud parfüümid, kui allergeenide vabad või ohutud on need kasutaja nahale?

Kuivõrd võltskaupade hulgas liigub lisaks rõivastele ja aksessuaaridele ka tehnikakaupu, võivad järgi tehtud tehnikatooted olla toodetud ohutusreegleid arvesse võtmata ning kasutamisel põlema süttida või plahvatada. Näiteid võib tuua nii telefonidest, printeritest kui kodumasinatest. Väga suur oht tervisele kaasneb ka originaaltoote kopeerimisel valmistatud mänguasju ostes, sest väikelapse tervist võib tõsiselt ohustada mistahes ohutusnõude eiramine tootmisel.

Kuidas internetis vahet teha originaal- ja võltstoodetel?

Originaaltooteid müüvatel ja petturlikel veebipoodidel saab eelkõige vahet teha veebiaadressi või otsingumootorite kuvatud info järgi. Kui  jääb silma kaup sellistel veebilehekülgedel, kust saab väidetavalt soetada bränditooteid, kuid veebiaadress sisaldab täiendavalt selliseid sõnu nagu «design» «2you» «online» «stock» «supreme» «cheap» jms, tasuks ost katki jätta. Tuntud brändide veebikaupluste aadressid on reeglina lihtsad ja kaubamärgile viitavad, mitte üleliigsete lisanditega. Paljud tundud kaubamärgiomanikud jagavad oma lehekülgedel ka teavet volitatud edasimüüjate kohta.

Teiseks väga oluliseks indikaatoriks on toote hind. Enne võõralt saidilt tuntud kaubamärgi toote ostmist tasub võrrelda hindu originaallehel avaldatud hindadega. Silmatorkavalt odavamad hinnad viitavad otseselt võltsingule. Samuti kriitiliselt vaadata ka netipoes kuvatud logosid ning võrrelda neid ametlike edasimüüjate avaldatud logodega.

Hinda veebipoe keelekasutust – originaallehtedel ei esine kirjavigu. Samuti tasub kriitiliselt läbi lugeda müügitingimused, tarbija õiguste ja kaupleja kontaktandmete ning ärinime kuvamine on hea indikaator petturite eristamisel.

Ja mitte vähem oluline – alati tuleb ettevaatlik olla maksmisel ning jälgida, milliseid makseviise pakutakse. Originaallehed aktsepteerivad alati krediitkaardimakseid ning krediitkaardi info sisestamisel peab lehe alumises servas olema tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisandunud «s» - https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust.

Euroopa tarbijakaitsevõrgustik European Consumer Centres Network (ECC-võrgustik) viis läbi ühisprojekti, millega kaardistati tarbijaid varitsevad ohud võltskaupade ostmisel. Projekti tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda Eesti EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt http://www.consumer.ee/kuidas-valtida-voltskaupade-ostmist-internetis/.

Näiteid tarbijate kaebustest:

• Eesti tarbija tellis Suurbritannia veebipoest tuntud spordifirma Reebok treeningrõivaid – kokku 13 eset summas 391 eurot. Saadetise jälgimiskood ei töötanud, kuid pakk saabus siiski õigeaegselt (sisaldades 12 toodet). Kõik pakis olnud rõivad olid võltsingud, kuigi markeeritud lubatud kaubamärgile viitavate siltidega. Toodete kvaliteet oli väga madal ning rõiva originaalmärgistus erines silmatorkavalt juurde lisatud Reebok kaubamärki kajastavatest siltidest.
• Eesti tarbija ostis Suurbritannia veebipoest Ralph Lauren kaubamärgi ketsid. Saabusid firma Adidas jalatsid. Tarbija pöördus kaupleja poole sooviga lepingust taganeda ja makstud raha tagasi saada. Kaupleja proovis korduvalt tarbijat veenda, et need Adidase ketsid ongi paremad ja tarbija võiks need ikkagi endale jätta ning kaupleja pakub edasistelt ostudelt ka allahindlust. Tarbija omakorda oli veendunud et tegemist ei ole ka Adidase originaaltoodetega, kuivõrd kvaliteet oli äärmiselt halb ning tooted saabusid Hiinast.