/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/03/15/6451183t1h5a00.jpg)
57 protsenti lätlastest usub, et kodu ostmine on rentimisest mõistlikum. Ainult iga kümnes usub, et rentimine on parem mõte, kolmandikul ei olnud selles küsimuses eelistust.
Lätlased tahaksid kodu, aga raha napib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Panga perspektiivist näeme, et huvi kodulaenude vastu kasvab aasta-aastalt. Küsitluste tulemusena teame, et oma kodu ostmise küsimus on üleval 41 protsendil inimestest. Kahjuks aga ei saa üsna suur osa seda endale lubada. Seda nii nappide säästude kui mitteformaalse majanduse suure osakaalu tõttu,» rääkis Swedbanki Läti eraisikute laenuasjade keskuse juht Ainars Balcers.
Peamine argument kodu ostmise poolt on see, et laenumakse on sama suur või väiksem kui üür, nii arvab 72 protsenti vastanuist. 67 protsenti mainis, et kodu ostmine on pikaajaline investeering, vahendab BNN.
53 protsenti neist, kes eelistavad üürimist kodu ostmisele ei ole kindlad, et nad suudavad tulla toime pikaajaliste kohustustega. Iga kolmas vastanu arvas, et turuhinnad ei vasta kvaliteedile ning 37 protsenti märkis ära ka selle, et sobivat elamist on raske leida.
Kõige populaarsem kinnisvara Lätis on tänaseni korterid Riias. Keskmiselt võetakse kodulaenuks 55 000 eurot 16 aastaks. Keskmise kodulaenu saja kuusissetulek on 1000 -1500 eurot, selgub Swedbanki statistikast.
Küsimuse peale, mis muudaks kodu soetamise ja kodulaenu nende jaoks lihtsamaks mainisid vastajad peamiselt suuremaid palku (59 protsenti), riigi tuge laenuvõtjale (42 protsenti) ja maksuvabastusi (40 protsenti)
Täna saavad lastega pered Lätis kodulaenu võtmiseks riigi tuge, seda võimalust on kasutanud koguni 40 protsenti kodulaenu saajatest, mis näitab, et omafinantseeringu jagu raha kõrvale panna on inimeste jaoks üsna keeruline.