Opositsioon: kriisimehhanismiga liitumist tuleb arutada riigikogus

«Mul on nälg,» ütleb silt Kreeka pealinnas Ateenas tänaval kerjava naise käes. Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitab, et euroliidu kriisimehhanismiga liitumine ei tähenda seda, et me anname hädas Kreekale või mõnele teisele riigile tagastamatut abi. Foto: AFP / Scanpix

Valitsusliit on seni edukalt vältinud parlamendidebatte mullu kevadel loodud Euroopa kriisifondi üle, nüüd nõuab opositsioon, et riigikogu heakskiiduta ei tohi Eesti loodava euroliidu kriisimehhanismiga liituda.

Kuna rahandusministeerium väldib järjekindlalt võimalike kohustuste suuruse nimetamist, siis jääb üle toetuda vaid spekulatiivsetele arvutustele. Mullu kevadel loodud Euroopa kriisifondis, mille maht pidi olema kuni 500 miljardit eurot, oleks Eesti kohustuste suurus pidanud küündima umbes 0,88 miljardi euroni.

Tegu oleks olnud laenugarantiiga, mis realiseerunuks vaid juhul, kui fondi tagatisel laenu saanu oleks oma kohustused täitamata jätnud.

Nüüd on loomisel Euroopa kriisimehhanism, mida analüütikud on jõudnud nimetada ka juba euroliidu rahandusministeeriumiks. 2013. aastast tegutsema hakkavasse fondi tuleks teha reaalseid sissemakseid ja esialgu on räägitud sellest, et Eesti osalus selles fondis võiks olla umbes 1,4 miljardit eurot ehk kümme protsenti meie SKTst.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe märkis eile, et kuna läbirääkimised alles käivad mitte ainult kapitalivõtme, vaid ka kapitali struktuuri üle, oleks konkreetsetest summadest rääkimine ennatlik.