Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kas on eetiline müüa õllesarnast limonaadi, mis pole lastele mõeldud?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Humalalimonaad.
Humalalimonaad. Foto: Saku Õlletehas

«Saku reklaamib koos oma uute alkohoolsete jookidega ka humalalimonaadi. Kodulehel on kirjas, et tegu on täiskasvanutele mõeldud limonaadiga, mis on pruulitud linnastest ja maitsestatud humalaga. Kas teisisõnu maitsestatud alkoholivaba õlu? Kui eetiline on limonaadi nime all müüa jooki, mis pole teps mitte lastele mõeldud?» küsis lugeja.

Vastab Saku Õlletehase tootejuht Arto Aro.

Nii kogu selle tooteuuenduse kui ka nimetusega humalalimonaad oleme järginud üha levinumat rahvusvahelist trendi, näiteks Saksamaal on sarnane jook turul nimetuse all «brause» või Tšehhis «brewers lemonade», mille tõlge on samuti limonaad. Eestiski on juba turule jõudnud näiteks «Linnase limps».

Saku Antvärk on tootesari, mille raames pakume eristuvaid väiketooteid. Humalalimonaadid on antud sarjale lisatud just mõttega pakkuda täiskasvanud tarbijale alkoholivaba ja seega tervislikumat alternatiivi lahjadele alkohoolsetele jookidele. Alkoholivabast õllest on toode eristuv, sisaldades näiteks mahla.

Oleme ka kauplustele teinud ettepaneku paigutada humalalimonaad riiulitel sellisesse kohta, kus on spetsiifilised ja kõrgema hinnaklassiga n-ö premium-limonaadid, mitte kõige levinumad lastelimonaadid.

Nimetame Saku Antvärgi sarja uusi tooteid alati humalalimonaadideks, et kõigile tarbijatele erinevust muudest limonaadidest ka nimetuses rõhutada.

Tagasi üles