Uuring: enamik tarbijaist ei julge probleemi korral midagi ette võtta

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet sai teate reisifirma makseraskustest. Foto: Peeter Langovits

Värske uuring näitab, et tarbijaõigustega on kursis nii kauplejad kui tarbijad ise, ent siiski jääb suur osa inimesi toote või teenusega seonduva probleemi lahendamisel passiivseks.

«Oluline on, et mõlemad tehingu osalised oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustest ning püüaks ilmnenud probleeme lahendada võimalikult väikese raha-, aja- ning närvikuluga. Ainult nii saab turg tõhusalt toimida,» tõi tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste  esile.

Ta märkis, et eelkõige tuleb kauplejale anda võimalus olukorra heastamiseks ning enamasti on seda tehes probleemile ka lahendus saadud. Seetõttu tasub kindlasti julgelt murega kaupleja poole pöörduda.

Elanike hinnangul on kauplejad üha rohkem kursis tarbijate õigustega ning ka arvestavad nendega rohkem. Kõige kriitilisemad olid 18-29-aastased vastajad, kellest iga neljas arvas, et kauplejad ei tea tarbijate õigusi ega arvesta nendega.

Võrreldes 2012. aastaga on veidi suurenenud tarbijate teadmised sellest, mida rikkumise korral ette võtta, ent siiski ei võta suurem osa neist (84 protsenti) probleemide korral midagi ette. Vaid iga kuues tarbija, kel esines probleem, pöördus kaupleja poole ning üldiselt leiti ka lahendus. Neis olukordades jäi lahendusega rahule üle poole tarbijaist. Kui tarbija kauplejalt probleemile lahendust ei saanud, siis pöördus ta tarbijakaitseametisse.

Suur osa elanikest (83 protsenti) ei kogenud viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme. Ülejäänud kurtsid eelkõige igapäevaostude juures tekkivaid probleeme, näiteks toidu, riiete ja jalatsite ostmisel, teenustest nimetati side- ja kommunaalteenuseid. Iga kuues tarbija tõi välja probleeme hinnaerinevustega ja sooduskaupade lõppemisega, millest viimane tundub olevat võrreldes 2012. aastaga täna paremas seisus.

«Sooduskaupadega seoses võivad ilmneda ka muud hinnaerinevused letis ja kassas ning kõik Eesti suuremad jaekaubandusettevõtted on avalikult lubanud üldjuhul lahendada tarbija kasuks,» märkis Andres Sooniste.

Suur osa vastajaist leidis, et kauplejad annavad valdavalt toodete ja teenuste kohta müügieelset teavet – on olemas kasutusjuhend ning klienditeenindajad oskavad vastata tarbijate küsimustele. Siiski toodi välja olukordi, mil tarbija tahaks toote kohta rohkem teavet, et tekiks võrdlusmoment analoogsetega, ent kaupleja selgitab puudulikult, teave ei ole eesti keeles või on pakendil väga väikses kirjas.

Tarbijakaitseameti statistika järgi pöörduvad tarbijad nende poole kõige enam telefonitsi, tehes aastas ligi 25 000 telefonikõnet. Kirjalikult küsiti ametilt selgitusi ligi 7000 korral. Kohapealse nõustamise populaarsus väheneb, seda kasutati mullu ligi 1800 korral.

«Tänasel tarbijaõiguste päeval on rõõm tõdeda, et populaarseks on kujunenud poolteist aastat tagasi Tallinna lennujaama paigaldatud interaktiivsed infokioskid, mis annavad kiirelt kätte info, mida tarbijail probleemi tekkekohas kõige enam vaja on,» selgitas Sooniste. Infokioskeid kasutati aasta jooksul ligi 19 000 korda ning võimalusel avardab amet taolisi lahendusi tulevikus veelgi. 

Eesti Konjuktuuriinstituudi läbiviidud uuring põhineb 1121 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel ja selle järeldused on laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale.