Euro tulles kadus kohustus sularaha vastu võtta

Foto: Elmo Riig / Sakala

Euro tulekuga kehtima hakanud kord annab kauplejatele vabaduse sularaha vastu võtmast keelduda. Rahandusministeeriumile murekirja saatnud tarbijakaitseamet kardab, et ettevõtted hakkavad tekkinud võimalust ära kasutama, ja paneb ette seadust täpsustada.

«Müüjal on kohustus võimaldada ostjal kauba või teenuse eest tasuda sularahas,» kirjutas Tartu Ülikooli tsiviilõiguse dotsent Margus Kingisepp oma tänavu avaldatud raamatus «Tarbijakaitseõigus Euroopa Liidus ja Eestis». Seda seisukohta kaldub toetama ka terve mõistus.

Äsja tarbijakaitseametist rahandusministeeriumile läkitatud kirjast selgub aga, et eurole üleminekuga muutus Eestis olukord hoopis vastupidiseks. Kuigi euro kasutusele võtmise seaduses on kirjas, et kauplejad ja teenusepakkujad peavad vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti ja piiramatus koguses paberraha, võib kaupmees sularahas arveldada näiteks ainult ühes oma teeninduspunktis, teistes sellest aga keelduda.

Kirjast selgub, et juba mullu 15. novembril saatis rahandusministeerium laiali selgitusi (teiste seas ka tarbijakaitsele ja finantsinspektsioonile), kus öeldi, et sularaha vastuvõtmise kohustus ei ole üldine ja kaupleja täidab kõiki nõudeid ka siis, kui võtab sularaha vastu vaid ühes oma tegutsemiskohas.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste hinnangul võib sellise tõlgenduse järgi mõni suur kauplusekett otsustada, et võtab ostjatelt sularaha ühes maapoes või keeldub sularaha vastu võtmast täiesti.

Tarbijakaitseamet rõhutab kirjas ministeeriumile, et sellist tõlgendust ei tohiks seadus lubada ja seetõttu tuleb seaduse teksti täpsustada.

Ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski selgitas eile, et võimalus maksta kaupade ja teenuste eest sularahas on kõikide tarbijate huvides. Samuti on tarbijate huvides see, et kohustus selline võimalus tagada oleks sisse kirjutatud seadusesse.

Rahandusministeerium pole veel selget seisukohta kujundanud ega tarbijakaitsemaetile vastanud. Ministeeriumi esindava Mailin Aasmäe sõnul puudutab teema mitut ametkonda ja seetõttu on järgmise sammuna plaanis kutsuda ühe laua taha Eesti Pank, finantsinspektsioon, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning justiitsministeerium, et võimalikke lahendusi kaaluda. Kohtumine on plaanis 29. märtsil.

Sularaha vastuvõtmise kohustusest on ettevõtted püüdnud kõrvale hiilida krooni ajalgi. Näiteks soovis Eesti Energia 2003. aasta alguses lõpetada Tallinnas sularahamaksete vastuvõtmise. Toona pani tarbijakaitse sellele käe ette, kuid 2009. aastal sai energiafirma oma tahtmise ja sularahas arveid tasuda soovivad kliendid suunati postkontoritesse.  

Rahandusministeeriumi selgitusest näib aga lausa otsesõnu lähtuvat telekommunikatsioonifirma Starman. Firmal on eri linnades neli esindust, kuid sularahas saab maksta vaid pealinna teeninduses.

Starmani kommunikatsioonispetsialist Kristi Reiland märkis, et selline kord kehtib firmas pikemat aega.

«Meil on juba aastaid see süsteem, et võtame vastu kaardimakseid ja ainult Rävala esinduses saab ka sularahas maksta,» ütles ta. Reilandi sõnul ei ole inimesed sellise korra üle seni nurisenud.

Väljavõte kirjast

«Kauplejatel lasuv tarbijatelt sularaha vastuvõtmise kohustus ei ole üldine ning ei laiene kõigile kaupleja tegevuskohtadele ja rahaseaduse nõuded on täidetud, kui juriidiline isik (kaupleja) ühes oma tegevuskohas on korraldanud sularaha vastuvõtmise.»

Allikas: rahandusministeeriumi selgitus
(15.11. 2010) sularaha vastuvõtmise kohustusele