/nginx/o/2010/12/02/476766t1hfe5a.jpg)
Arstid on ühed vähesed hästimakstud ja haritud inimesed, kellel möödnud masuaastal sissetulek märkimisväärselt ei langenudki. Kui keskmiselt teenib Eesti tohter brutopalgana pisut üle 25 tuhande krooni kuus, siis paremad saavad neist hoopis rohkem.
Ene Tomberg: kogenud eriarst võiks saada kolm keskmist palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi andmeil oli täistööajaga töötava Eesti arsti keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega mullu 25 343 krooni, vahendas Reporter.ee
«Kui see tõesti oleks keskmine palk normaalse töö eest, siis oleks see täiesti piisav. Aga tegelikult on see keskmine palk üks asi ja tegelik palk teine asi. Tegelik palk on umbes 21 tuhat, see on see, mida arst saab keskmiselt 40-tunnise töönädala eest. Keskmise palga taga on peidetud ületunni töö ja nn intensiivsus, millega peidetakse ületunni tööd,» ütles kirurg Andres Kork.
Siiski oli ka astide seas erandeid. Kõige madalam oli taastusraviarstide keskmine palk - vaid 18 117 krooni kuus. Kõige kõrgema palgaga võisid aga kiidelda haigla arstid. Nemad teenisid keskmiselt 29 380 krooni kuus.
Veelgi suuremat keskmist palka teenivad Tartu Ülikooli kliinikumi, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla arstid, keskmiselt 32 195 krooni kuus.
«See sõltub kahtlemata haiglast, aga nõutumatel erialadel ikka hakkab number kolmega,» sõnas Kork.
«No võtke näiteks kopsusiirdamine, ka neerusiirdamine. Tõdegem, et see on mitte ainult väga täpne ja korrektne töö, mis tuleb teha, see nõuab väga palju mõtteid ja väga suurt närvipinget,» ütles pediaater Ene Tomberg.
Pika pinnimise peale ütleb Ene Tomberg siiski välja, milline võiks tema meelest olla kogenud eriarsti tegelik palk. «Ma arvan, et ta võiks üks kolm Eesti palka küll olla. Kui me räägime kõrge kvalifikatsiooniga heast arstist.»
Eestis on vähemalt sadakond arsti, kes põhitöö kõrvalt Põhja-Eesti regionaalhaiglas või Tartu Ülikooli kliinikumis peavad ka tulusat eraäri. Nemad peavad oma erakliinikuid ja võtavad teenitud raha enamasti välja dividendidena. Need summad tõusevad aeg-ajalt koguni miljonitesse kroonidesse.
«Ma ei näe selles midagi halba. Praegu on kaks võimalust. Kuna haigekassa rahad on kõvasti kokku tõmbunud, siis kas arst teeb selles mahus töö ära, mis haigekassa maksab, haiglas ja puhkab kodus või teine võimalus, et kui tal on jõudu, abistab ta maksulisi patsiente väljaspool tavalist tööaega,» rääkis Kokk.
Äripäeva koostatud Eesti dividendimiljonäridest arstide edetabelis troonisid mullu nii tipp-ortopeedid Madis Rahu, Mihkel Mardna ja Armin Heiman 5,7 miljoni krooniga. Samuti Tartu Ülikooli silmakliiniku juhataja Pait Teesalu umbes kuue miljoni krooniga. Viimane neist jõudis kliiniku juhataja töö kõrvalt kogunisti kolmes eraäris kaasa lüüa.
«Eraäri vähendab haigekassa järjekorda. Ta on täiendav ventiil inimestele, kes on maksujõulised ja kes ei taha olla pikas järjekorras,» sõnas Kork.