Tallinna kinnisvaraturg võtab hoogu maha

Korter Kadriorus. Foto: KV.EE

Kinnisvaraturu aktiivsus on Tallinnast üle kandumas teistesse Eesti piirkondadesse, selgub Arco Vara kinnisvaraturu ülevaatest. 

Veebruaris tehti Eestis 1 612 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes jaanuariga langenud 2,4 protsenti kuid võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 7,3 protsenti.

Korterituru tehinguaktiivsuse langust võis ennekõike märgata Tallinna linnas. Väljaspool Tallinnat kasvas tehinguaktiivsus 5,3 protsenti võrreldes jaanuariga ning võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvas tehinguaktiivsus koguni 15 protsenti.

Sarnaselt viimastele kuudele on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kiirem kasv hakanud aina enam esile kerkima väiksemates Eesti piirkondades. Väljaspool Tallinnat on paranenud tööhõive ning kasvanud elanike sissetulekud, mistõttu on kasvanud ka huvi kinnisvara soetamise vastu.

Juhul, kui väljaspool Tallinnat loodaks rohkem tasuvaid töökohti, vaba aja veetmise võimalusi ning hea infrastruktuur, võib tulevikus näha väikepiirkondades tehinguaktiivsuse kasvu ja hinnatõusu jätkumist.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 171 eurot ruutmeeter. Võrreldes jaanuariga ruutmeetrihind langes 5,8 protsenti kuid võrrelduna 2016. aasta sama ajaga kasvas 4,6 protsenti.

Aastases võrdluses on hinnakasv Tallinnast väljaspool olnud oluliselt kiirem, Eestis tervikuna on hinnakasv võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud ligemale 4,6 protsenti.

Tavapäraselt on jaanuar olnud igal aastal korteriturul kõige rahulikum kuu, mille järel veebruaris on nii hinna kui tehinguaktiivsuse kasv taas hoogustunud. Käesoleval aastal on turg püsinud võrreldes varasemate aastate talviste perioodidega aga võrdlemisi stabiilne, statistiliste näitajate langus on Eestis tervikuna olnud tagasihoidlik.

Tehinguaktiivsust hoidsid veebruaris Tallinna linna lähipiirkonnad

Tallinnas tehti veebruaris 682 korteritehingut, mida oli 11 protsenti vähem kui jaanuaris ning koguni 27 protsenti vähem kui detsembris. Tehinguaktiivsus oli lisaks möödunud kuudele langenud ka võrreldes 2016. aasta veebruariga, mil tehti 695 tehingut (-1,9 protsenti). Tehingute arv langes veebruaris enim Haaberstis, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas kuid kasvas kõige enam Lasnamäel. Ehitusaastalt uuemate korterite müük vähenes ligikaudu 4 protsenti, mille juures vanemaid kortereid müüdi aga 6,3 protsenti rohkem.

Tehinguaktiivsuse langus on seni tulenenud valdavalt uusarenduste suure osakaalu vähenemisest. Erinevalt Tallinna linnast on tehinguaktiivsus püsinud suures osas muutumatu aga Tallinna linna lähipiirkondades, kus veebruaris tehti aastases võrdluses koguni 38 protsenti rohkem tehinguid.

Talvise perioodi jooksul iga-aastaselt esinev tehinguaktiivsuse langus on peatanud pakkumiste arvu languse, maakonnas on aktiivselt pakkumisel ligikaudu 6400 korterit.

Veebruaris tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 589 eurot ruutmeeter. Hinnatase oli võrreldes jaanuariga langenud 4,0 protsenti, võrreldes detsembriga 5,5 protsenti kuid võrreldes 2016. aasta veebruariga kasvanud 8,8 protsenti.

Hind langes enim Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas, kasvas aga enim Mustamäel ja Nõmmel. Madalamatel hinnatasemetel tehti tehinguid ennekõike nn hruštšovka tüüpi korteritega, mis on valdavalt ehitatud perioodil 1940-1970. Ehitusaastalt uuemate korterite hind langes võrreldes jaanuariga 1,3 protsenti, järelturu vanemate korterite osas aga hinnad kasvasid ligi 2,2 protsenti. Tallinna linna lähipiirkondades eelnevalt mainituna tehinguaktiivsus küll kasvas, kuid sealjuures esines võrreldes jaanuariga 7,7-protsendiline hinnalangus.

Tallinnas üüri- ja omanditurul pakkumine endiselt otseses suhtes

Tallinnas on jätkunud aktiivne kinnisvarasse investeerimine. Alates augustist langeva korterikuulutuste pakkumiste arvu saatel on üüripakkumiste arv pidevalt kasvanud, seda igakuiselt keskmiselt 6 protsenti. Veebruari statistikale tuginevalt on kiirelt pidama jäänud nii üüripakkumiste lisandumine kui korterite müügikuulutuste vähenemine. Ostjaskonna kõrge huvi investeerimise vastu on endiselt püsinud, väheneva üüritootluse taustal on aga oodata senise kõrge investeerimisaktiivsuse mõningast taandumist.

Märtsi alguses taas teemaks tulnud riiklike üürikorterite ehitamise juures on tõenäoliselt oodata munitsipaalkorterite lisandumist ka Tallinnasse. Soodsamate elamispindade tõttu on tulevikus selliste projektide valmides oodata munitsipaalkorteritega samas asukohas ennekõike odavamate üürikorterite osas üürilepingute lühenemist.

Seda seetõttu, et tarbijad hakkavad eelistama munitsipaalpinda ning kasutavad erasektori poolt pakutavat kallimat eluaset ainult ajutise lahendusena. Olukorras, kus uute riiklike üürielamute püstitamine muutuks perioodiliselt pidevaks tegevuseks, hakkaks üüriturul kujunema oluline konkurents era- ja avaliku sektori vahel.

Tartus vähenes tüüpkorterite tehingute arv ja hinnatase

Tartus tehti veebruaris 119 korteritehingut, mida oli 4,8 protsenti vähem kui jaanuaris kuid 10 protsenti rohkem kui 2016. aasta samal perioodil.

Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 208 eurot ruutmeeter, mis oli võrreldes jaanuariga langenud 1,8 protsenti ja võrreldes möödunud aasta veebruariga kasvanud 2,1 protsenti.

Võrreldes jaanuariga langes tehingute arv enim tüüpkorteritega tehtud tehingute osas (-26 protsenti), mille juures aga ehitusaastalt uuemaid kortereid (2001-2016) müüdi 4,8 protsenti enam kui varasemas kuus. Järelturu ehk vanemate korterite hinnatase langes veebruaris 19 protsenti, uuemate korterite osas esines aga 8,9-protsendiline hinnakasv.

Pärnu korteriturg näitas veebruaris tehingute arvu kasvu

Veebruaris tehti Pärnus 66 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes jaanuariga kasvanud 29 protsenti ja aastases võrdluses 25 protsenti. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes veebruaris 1 069 eurot ruutmeeter, mis oli võrreldes jaanuariga kasvanud 12 protsenti ja võrreldes mulluse aasta sama ajaga 14 protsenti. Nii tehinguaktiivsust kui hinnakasvu vedasid valdavalt 2-toaliste järelturu korteritega tehtud tehingud, jaanuaris vähenenud tehingute arv pööras veebruaris taas kiirelt tõusule.