/nginx/o/2016/08/02/5681463t1h61e0.jpg)
2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab statistikaamet.
Kuigi viimase kolme aastaga on vähenenud nii piimakarjakasvatajate kui ka seakasvatajate arv, näib, et mõlemad on oma tegevuse pigem ümber korraldanud. Lõpetajateks on ilmselt eelkõige hooldusniitjad ehk majapidamised, kes põllumajandussaadusi ei tootnud, kuid kelle heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras säilitatav püsirohumaa samuti kasutatavaks põllumajandusmaaks loetakse. Tegemist on administratiivsete piirangute loogilise tulemusega. Põllumajandusmaa ei ole kasutusest välja langenud, vaid on liikunud aktiivsete põllumajandustootjate valdusse.
Olukorras, kus väikemajapidamiste arv on mitmete aastate jooksul kordades vähenenud – viimase kümne aastaga kokku 6600 majapidamist, on põllumajandusmaa pind olnud pikalt tõusutrendis. See on kümne aastaga suurenenud üle 88 000 hektari, sh viimase kolme aastaga üle 37 000 hektari ja ulatub nüüd juba 995 000 hektarini.
2016. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 6970 majapidamist, kus peeti põllumajandusloomi,
-linde või mesilasperesid. Kümne aastaga on loomadega majapidamiste arv vähenenud kaks korda. Vähenenud on nii veise- ja seakasvatajate kui ka lambaid ja kodulinde pidavate majapidamiste arv. Tegevuse loomakasvatuses on lõpetanud põhiliselt füüsiliste isikute majapidamised, kus loomade arv oli väike. Viimase kolme aasta jooksul lõpetas piimakarja pidamise 790 majapidamist ehk iga kolmas. Kaks kolmandikku lõpetajatest olid oma tarbeks 1–2 lehma pidajad. Eriti silmatorkav on seakasvatajate arvu vähenemine viis korda. Kui 2013. aastani kasvas vaatamata suurele loomapidajate arvu langusele ka loomakasvatus loomühikute arvestuses, siis viimasel kolmel aastal on see vähenenud põhiliselt piimakarja ja seakasvatuse vähenemise tõttu.
Pideva kontsentratsiooni kasvu tulemusena on Eesti põllumajanduses kujunenud struktuur, kus 1300 majapidamist ehk 8 protsenti majapidamiste koguarvust annavad 81 protsenti kogu põllumajanduse toodangust.
Nende valduses on 67 protsenti kasutatavast põllumajandusmaast ja 81 protsenti loomakasvatusest loomühikute arvestuses. Kuigi piimalehmade arv suurtes majapidamistes on viimasel kolmel aastal vähenenud, peetakse põhiline osa ehk 63 protsenti piimalehmi siiski majapidamistes, kus on vähemalt 300 looma.
Juba praktiliselt kogu seakasvatus asub suurtes majapidamistes ja sealhulgas on vähemalt tuhande seaga majapidamistes 97 protsenti sigadest. Ka linnukasvatus on Eestis väga kontsentreeritud ja 97 protsenti neist peetakse majapidamistes, kus lindla suurus on vähemalt 1000 lindu.
Hoolimata väikemajapidamiste arvu pidevast vähenemisest, iseloomustab Eesti põllumajandust jätkuvalt nende suur osatähtsus. Alla 4000-eurose majandusliku suurusega majapidamisi on küll 54 protsenti majapidamiste üldarvust, kuid nad annavad kõigi peale kokku vaid alla 2 protsenti kogu põllumajanduslike majapidamiste standardtoodangust.
Kui tootmise kontsentreerumine suurematesse majapidamistesse on omane kogu Euroopa Liidule, siis suur väikemajapidamiste osatähtsus koos minimaalse toodangumahuga on rohkem iseloomulik Ida-Euroopa riikidele.
Koos tootmise kontsentratsiooniga on aasta-aastalt suurenenud ka rendimaa osatähtsus. Kui kümme aastat tagasi oli rendimaa osatähtsus 55 protsenti põllumajandusmaast, siis 2016. aastal juba 65 protsenti.
Viimase kolme aastaga on rendimaa ja muu maa (põhiliselt tasuta kasutusse saadud maa) osatähtsus suurenenud 4 protsenti võrra. Rohkem rendivad põllumajandusmaad suuremad juriidilised isikud. Kui alla 10-hektariste majapidamiste põllumajandusmaast hõlmab enamiku ehk 77 protsenti oma maa ja 50–100-hektaristel on oma maad umbes 35 protsenti (ülejäänu on rendimaa ja muu valdus), siis üle 100-hektarilistel majapidamistel jääb oma maa osatähtsus ainult 30 protsenti kanti ja põhiosa on rendimaa.
2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuring korraldati ühtlustatud metoodika alusel ja Euroopa Komisjoni kaasrahastusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Põllumajanduse struktuuriuuringuga saadi andmed ka põllumajanduslike majapidamiste tööjõu, tootmismeetodite ja maaeluarengu kohta. Eestis korraldas uuringu Statistikaamet. Kõik andmed Eesti kohta avaldatakse 2017. aasta jooksul.