/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2014/03/12/2888766t1h0608.jpg)
Põllumajandussaaduste eksport vähenes 2016. aastal nii liha-, kala-, piima- kui ka teraviljasektoris, kokku ligikaudu 8 protsenti võrreldes aasta varasemaga, kusjuures tooni andsid väärindamata tooted.
Eesti põllumajandussaaduste eksport: vähe ja odavalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nukker tõdemus selgub maaeluministeeriumis koostatud 2016. aasta põllumajandus- ja toidusektori väliskaubanduse ülevaatest.
«Eksport vähenes niigi madalalt võrdlusbaasilt. Arvestades, et põllumajandussaaduste ekspordihinnad pöörasid eelmisel aastal taas tõusule, langes eksport reaalmahtudes tõenäoliselt veelgi enam,» ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
«Toidusektori ekspordi struktuuri iseloomustas 2016. aastal jätkuvalt madala lisaväärtusega ja töötlemata toodete domineerimine. Nii suurimat ekspordikäibe kasvu, kui aasta kokkuvõttes ka suurimat kogukäivet näitasid väärindamata tooted.»
2016. aastal eksporditi Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro eest, sellest kodumaist päritolu toidukaupu 778 miljoni euro väärtuses. 28 protsenti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist moodustas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu.
Kõige enam kasvas toorpiima (+11 mln €), kuivatatud puuviljade ja pähklite segude (+5,9 mln €) ning kuivatatud herneste (+4,9 mln €) eksport. Sihtriikidest kasvas eksport oluliselt Lätti (+6,6 mln €), kuhu viidavatest kaupadest suureneski enim toorpiima vedu. Eksport hoogustus märkimisväärselt ka Tuneesiasse (+3,8 mln €) ja Suurbritanniasse (+3,4 mln €), kuhu viidi möödunud aastast suuremas mahus vastavalt otra ja nisu.
Toodete lõikes kahanes absoluutarvudes enim pehme ehk hariliku nisu eksport (-27 mln €), mis vaatamata keskmise väljamüügihinna langusele ja koguste vähenemisele on endiselt peamine ekspordiartikkel. Oluliselt langes ka külmutatud atlandi väärislõhe (-18,5 mln €) ja piimakontsentraadi (-16,7 mln €) eksport. Peamiselt nisu, külmutatud lõhe ja piimakontsentraadi väljaveo vähenemise tõttu vähenesid ekspordimahud Alžeeria, Prantsusmaa ja Leedu suunal.
«Kahe viimase aasta sihtturgude ja ekspordiartiklite võrdluses peegeldub Eesti toidusektori ekspordi kaks olulist probleemi - esiteks eksportivate ettevõtete suur sõltuvus üksikutest sihtturgudest, teiseks eksporti vedavate toodete väike arv. Ekspordi kasvu ja stabiilsete kaubanduspartnerite olemasolu tagamiseks peab Eesti muutuma tooraineid eksportivast riigist kõrgema lisandväärtusega tooteid eksportivaks riigiks,» lisas Kand.
«Mida rohkem välja müüdavat toorainet kohapeal väärindatakse, seda suurem ja püsivam sissetulek on tagatud Eesti põllumajandustootjatele ja toiduainetööstusele. Seejuures, mida suurem on Eesti ettevõtetele avatud turgude arv, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe olulise turu äralangemisest tulenev äririsk.»
2015. aastaga võrreldes kasvas Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sihtturgude arv. Enam kui 1000 euro väärtuses eksporditi kokku 99 turule, mida on 6 võrra rohkem kui 2015. aastal. 21 protsenti 2016. aasta eksporditulust teeniti väljaspool Euroopa Liitu asuvatel turgudel.