/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/03/12/6436505t1h82d4.jpg)
Eesti toiduainetööstuse ekspordimahud on viimastel aastatel langenud, kuid uus kasv saab tulla uutelt turgudelt ja investeeringutelt, leiab Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht Oliver Olt.
Kuidas Eesti toidutööstus taas kasvule viia? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma rahvastik on kasvamas ja meil Eestis on olemas oskused toota kaupu, mida välisturgudel tahetakse, samuti on meil olemas oskused ja kogemused, kuidas välisturgudele minna, kirjutab Olt Äripäevas.
Tema sõnul leidub meil suurepäraseid näited toodetest, mida on edukalt üle maailma müüdud – pagaritooteid naabritele, juust Kesk- ja Lõuna Euroopasse, jahutooted, joogitooted, marjatooted ka teistele mandritele. Samuti on meil mõned head näited oma tootmise loomisest teistes riikides.
Uued turud eeldavad aga suuremat mahtu ja investeeringuid uutesse toodetesse. Swedbanki 2016. aasta tööstusettevõtete uuring näitas, et 82 protsenti sektori tootmisvõimsustest on koormatud ja ettevõtjad planeerivad investeeringuid nii mahu kasvu kui ka tootearendusse.
2016. aasta jooksul nägime mõningat investeeringute kasvu, kuid potentsiaali on siin oluliselt rohkemaks. Investeeringute kasvu toetavad jätkuvalt madalad intressid ning rahvusvaheliselt kasvav nõudlus.
Kui aastatel 2009–2014 kasvas Eesti toiduainetööstuse eksport 347 miljonilt eurolt 591 miljonile eurole, siis möödunud aasta lõpuks langes toiduainetööstuse ekspordikäive 519 miljonile eurole.
Loe edasi Äripäevast.