SEB ekspert: saabunud on uus ajastu

Peeter Koppel. Foto: Erakogu

Saabunud on uus ajastu - USAst alguse saanud kriisile tuleb parim lahendusvariant hoopis Euroopast, mitte seni finantsmaailma initsiatiivikeskuseks olnud Washingtonist, arvab SEB strateeg Peeter Koppel.

Milliseid ohte näete riikide sekkumises finantsturgudele? Mis võib tulemuslikku sekkumist takistada?

Igasugune riiklik sekkumine tekitab turumoonutusi, mille pikemaajalisem mõju on raskesti prognoositav ning võib omakorda hiljem esile kutsuda tõsiseid šokke. Seega teoorias on riiklik sekkumine kindlasti taunitav.

Samas ilmselt keegi ei ole praegu valmis aktsepteerima neid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mis leiaks aset siis, kui mingit sekkumist ei toimuks ning finantssüsteem lastaks globaalselt allavett. Riik on nii-öelda usalduse viimane aste, sest ainult riigil on õigus raha trükkida ja makse koguda.

Ajaloost on õnneks võtta ka näiteid edukatest päästeoperatsioonidest ning sellest, mida kõike koledat on juhtunud siis, kui on jäetud sekkumata.

Sekkumise puhul on muidugi selgelt risk, et rakendatavad meetmed on ebaadekvaatsed.

Praeguse seisuga on turud oma hinnangu erinevatele meetmetele andnud. USA meetmeid peetakse ebaõnnestunuteks ja Euroopa meetmetesse suhtutakse hoopis positiivsemalt.

Seega on saabunud uus ajastu, kus USAst alguse saanud finantskriisi lahendamise parim initsiatiiv tuleb hoopis Euroopast.

Seni on Washington olnud ikkagi finantsmaailma initsiatiivikeskuseks ning eurooplastel pole viimastest aastakümnetest ette näidata mitte midagi peale euro.

Millist mõju nädalavahetusel kokku lepitud meetmetest võib oodata?

Enamik meetmeid on suunatud globaalsele pankadevahelise usalduse taastamisele, sest selle puudumine oli lühiajalise laenuturu sisuliselt külmutanud.

Otsiti süsteemi nõrgemaid lülisid ning kardeti ka seda, et mõni suurem tegija võib veel uppi lennata. Lehman Brothersi näide oli selgelt silme ees. Kui võrrelda selle lühiajalise laenuturu funktsiooni majanduses inimorganismiga, siis ilmselt võiks pikalt kirjeldada, mis juhtub siis, kui vereringe osaliselt jääs oleks.

Pikaajalisi mõjusid vaadeldes peab kindlasti nentima, et märatsevat deflatsioonitonti üritatakse maha suruda pudelist välja lastava inflatsioonidžinniga. See on aga juba pikem teema.

Kas krediidikriis lõppeb, usaldus ja üksteisele laenamine pankade vahel taastub?

Krediidikriis peab oma praegusel kujul ilmselt lõppema päris kiiresti, sest selline olukord, kus ka täiesti krediidikõlbulikel ettevõtetel on probleeme laenu saamisega, on erakordselt tõsine.

Kui riigid koostöös suudavad usalduse taastada, võib tõesti kuuldavale lasta tõsise kergendusohke, kuid samas peab siiski nentima, et sellist laenupidu nagu viimastel aastatel, ei tule ilmselt tükk aega.

Laenamisstandardid lähevad tagasi juurte juurde ning laenu saab see, kes on laenukõlbulik selle sõna kõige traditsioonilisemas mõttes.

Laen võib minna küll odavamaks, kuid laenamisstandardid jäävad ilmselt pikemaks ajaks karmideks.

Kas oht, et kriis levib reaalmajandusse on endiselt olemas?

Kriis on reaalmajandusse juba levinud. Majanduslangus on arenenud maailmas tänaseks selgelt kohale jõudnud.

Samas nädalavahetuse arengute taustal peab nentima, et globaalse depressiooni tõenäosus on mõnevõrra vähenenud.

Millal võivad näiteks pensionifondide osakuomanikud oma konto väärtuse real rõõmustavamaid arve näha?

Mida pikem on pensionikogumise periood, seda vähem tohiks emotsioonidele voli anda.

Tõsised finantskriisid korduvad umbes iga kümne aasta tagant.

Seega pikemaajaline pensioniinvestor peab ilmselt oma elu jooksul paraku veelgi raskeid perioode üle elama.

See ei tähenda, et aktsiariski peaks pensionikogumisel välistama. Pikaajalise investeerimise filosoofiale pole põhjust hingekella lüüa.