RMK täidab riigi kukrut priske dividendimaksega

RMK metsarada Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

RMK 2016. aasta auditeeritud majandustulemusi kinnitanud ettevõtte nõukogu tegi ettepaneku maksta dividendidena riigieelarvesse 30 miljonit eurot, mis on aasta varasemast 19,6 miljonist ligi poolteist korda rohkem.

RMK nõukogu kinnitas 2016. aasta auditeeritud majandustulemused, mille kohaselt ulatus käive 178 miljoni ning ärikasum 50,6 miljoni euroni, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.

Puitu müüs RMK mullu 4 miljonit kuupmeetrit. See on juulikuus Lõuna-Eesti metsi tabanud äikesetormi tagajärgede likvideerimise ja kaitseväe harjutusväljade raadamise tõttu kümme protsenti rohkem, kui aasta varem ning 2016. aastaks eelarvega planeeritud.

Puidu hinnad püsisid 2016. aastal stabiilsena, ent suurema müügimahu tõttu kasvas RMK käive võrreldes 2015. aastaga kaheksa protsenti ja kasum 40 protsenti. Müüdud puidu sortiment jagunes: palk 46 protsenti, paberipuit 34 protsenti, küttepuit 15 protsenti ning hakkpuit ja raidmed viis protsenti.

Kasvasid metsatöödemaht ja külastuskorrad

Ka metsakasvatustööde mahud 2016. aastal kasvasid. Metsa istutati 20,2 miljonit puud ehk 900 000 puud rohkem kui 2015. aastal. Metsauuendust hooldati 24 000 hektaril, noore metsa kasvutingimuste parandamiseks tehti valgustusraiet 19 300 hektaril ning keskealistes metsades harvendusraiet 9000 hektaril. Uuendusraiet tehti 10 500 hektaril, see on ühel protsendil riigimetsamaast.

Aastaga suurenes külastuskordade arv RMK puhke- ja kaitsealadel 100 000 võrra, ulatudes 2,3 miljonini. RMK populaarseimad puhkealad on Tallinna ja Nõva ümbruses, rahvusparkidest külastati enim Lahemaad ja Soomaad.

Suurim külastuste kasv oli Haanjas ja Karulas, Aegviidu ja Kõrvemaa piirkonnas ning Tartu ja Jõgeva kandis. Looduses liikumise huvi kasvu toetasid mitmed viimastel aastatel korrastatud objektid – näiteks Mohni loodusrada Lahemaal, Orjaku õpperada ja Leemeti metsaonn Hiiumaal, Alatskivi õpperada Tartumaal, Marimetsa matkaraja vaatetorn Läänemaal ja Koigi õpperada Saaremaal.

RMK loodusõppeprogrammidel osales kokku ligi 53 000 huvilist. Looduses liikumise võimaluste pakkumiseks ja loodushariduse jagamiseks panustas RMK eelmisel aastal 4,9 miljonit eurot. 

Looduskaitsele kulus rohkem

Looduskaitsetööde tegemiseks kulus RMK-l 2016. aastal 1,9 miljonit eurot, mis on kümme protsenti enam kui aasta varem. RMK eestvedamisel taastati 2016. aastal poollooduslikke kooslusi ehk pärandkooslusi 1000 hektaril, sellest 963 hektarit vajas spetsiifilistele nõuetele vastavat kujundusraiet.

Võrreldes 2015. aastaga tehti töid kolm korda suuremas mahus. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK sõlminud maakasutuslepingud 349 füüsilise ja juriidilise isikuga.

Soode taastamine jõudis 2016. aastal lõpule 70 hektaril, ent töö on pooleli enam kui 2700 hektaril, millele lisandub tänavu veel vähemalt sama palju. Lisaks tegi RMK eelmine aasta spetsiifilisi töid 29 looduskaitsealuse liigi elupaiga seisundi parandamiseks.

RMK valduses on metsamaad 971 000 ha ja selle väärtus bioloogilise varana on hinnatud 2,92 miljardile eurole.

Selle aasta kasumiprognoos 39 miljonit

2015. aasta eest maksti riigile dividendidena 19,6 miljonit eurot, millelt arvestati tulumaksu 4,9 miljonit eurot. RMK kasum 2015. aastal oli 36,2 miljonit eurot. 2017. aasta käibeks prognoosib RMK 178 miljonit ning kasumiks 39 miljonit eurot. 

RMK hoole all on neljandik Eestimaast, RMK on riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. Oma tegevuses juhindub RMK rahvusvahelise säästva metsanduse standarditest. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid.

Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese.