Saage tuttavaks – C-põlvkond

Foto: Priit Simson.

Sündimas on uus põlvkond: ühendatud generatsioon, mis aastaks 2020 moodustab 40 protsenti USA, Euroopa ja BRIC-maade (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) elanikkonnast ning 10 protsenti muu maailma rahvastikust, kirjutab Arengufondi tulevikutrendide blogi Fututuba.ee.

Tänased ja tulevased noored, kes on sündinud 1990-ndatel ja veetnud oma teismelise ea uuel sajandil, kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid sama iseenesest mõistetavalt kui nende vanemad pastakat, olles oma lähedaste ja kaaslastega digitaalselt seotud ööpäeva ringselt.

Generatsioon C (inglise keeles Connected - ühendatud, Communicating - suhtlev, Content-centric - sisu-keskne, Computerized - arvutiseeritud, Community-orineted - kogukonnale orienteeritud, always Clicking - alati klikkiv) on ajakirja strategy+business (kevad 2011, nr 62) värske loo nimikangelane.

Uue põlvkonna esindaja on tüüpiliselt realist, materjalist, kultuuriliselt liberaalne ja ülespoole mobiilne, ehkki elab vanematega varasematest põlvkondadest kauem.

Enamus tema sotsiaalsest suhtlusest leiab aset internetis, sest ta kuulub esimesse generatsiooni, kes pole kogenud muud reaalsust kui see, mida on defineerinud ja võimaldanud internet, mobiiltelefon ja sotsiaalsed võrgustikud.

Kõigil on mobiilid, enam kui 95 protsendil arvutid ning rohkem kui pooltel Facebook'i kontod, mida nad kasutavad üha suuremate sõprade, perekondlike, huvialaste ja tööalaste võrgustikega suhtlemisel.

Nende tehnoloogiaoskused ja sõltuvus kaasaegsetest sidevahenditest muudavad igaveseks selle, kuidas me töötame ja tarbime.

Tarbimise ja töökultuuri muutust tähistavad sellised märksõnad:

Võrgus 24/7 - juba praegu tunneb 52 protsenti noortest eurooplastest ilma mobiilita end maailmast äralõigatuna ja 92 protsenti hoiab oma mobiile käeulatuses nii öösel kui päeval.

Nii kuidas interneti kasutajaskond kasvab praeguselt 1,7 miljardilt aastaks 2020 6 miljardile, muutub digitaalne maailm üha enam igapäeva elu osaks. Samas kasvab «näost-näkku» suhtlemise väärtus.

Sotsiaalne olend 2.0 - nii kuidas sotsiaalse suhtluse tehnoloogiad (sotisaalvõrgustikud, blogid, online-kanalid jms) arenevad, avardub ka inimeste suhtlusringkond märksa kaugemale tavapärasest pere, sõprade ja kolleegideringist haarates sõprade sõpru, online-tuttavaid, anonüümseid suhtluspartnereid jne.

Digitaalse info osmoos - elektroonilise info tarbimise hulk kasvab dramaatiliselt, kusjuures suure osa sellest moodustab kontrollimata info. Igaühel tekib üha enam võimalust valida neid uudiseid ja sellist infot, mida ta parajasti soovib tarbida. Selle mitte-lineaarne tarbimine muutub normiks.

Laialevi privaatsus - mure privaatsuse ja isikuandmete turvalisuse pärast väheneb nii kuidas läbipaistvuse eelised hakkavad ületama riske ja isikuandmete turvamise ning töötlemise tehnoloogiad täiustuvad.

Selle tulemusel kasvab isikustatud reaalajas info hulk inimeste kohaloleku, online-staatuse, füüsilise asukoha, sõpruskonna, huvide, ostuharjumiste jpm kohta, mis hakkavad muutma nii tarbimisharjumusi (soovituspõhisemaks), turundust (võrgustunumaks) kui ärimudeleid (uut keskkonda arvestavamaks).

iKõikjal - privaatsushirmude leevenedes kasvab (isiku)andmete hoidmine pilves (pilvarvutus või internet).

Enamasti ei tähenda see avalikku ligipääsetavust, vaid võimalust igal hetkel ja igal pool pääseda ligi oma suhtluskanalitele, kontodele, kirjavahetusele, arhiividele, dokumentidele ja muule igapäevaselt eluks vajaminevale.

Generatsioonilõhe püsimine - ehkki online tavakasutaja vanuseline ülempiir nihkub kõrgemale nii kuidas suurem osa 50+ vanuselistest hakkavad regulaarselt internetti kasutama, jääb eakamate kasutusintensiivsus ja kasutatavate teenuste skoop noorematel alla.

Suhtluskanalite ja -harjumuste erinemine soodustab generatsioon C kutsumist «vaikseks põlvkonnaks» vanemate poolt, kes on harjunud füüsilisemate suhtlusmallidega.

Lähema 10 aasta jooksul ei tähenda see ainult tarbijaskonna muutumist, vaid nii kuidas generatsioon C töökohtades kanda kinnitab, muutub ka elu seal.

Organisatsioonide virtualiseerumine, kaugtöö, ootused 24/7 ligipääsule ning kasvavad nõudmised isiklikele vabadustele murendavad vaikselt aga järjekindlalt traditsiooniliste hierarhiliste ettevõtete alustalasid.

Artikli autorid on visandanud suurimad oodatavad asjakohased muutused (ilmselgelt USA konteksti arvestades, kus e-valimisi nähakse ette 2019. aastaks) ajateljele, ent mida need verstapostid ja uue generatsiooni pealekasv tähendab Eestile?

Arengufondi infoühiskonna ekspert Kristjan Rebane leiab, et puutumata need trendid meid ei jäta: internetikasutus 16-24 aastaste hulgas on Eestis tõusnud 2005. aasta 89 protsendilt tänaseks pea 100 protsendile.

Seetõttu peab riikendalt küsima, kas tema teenused vastavad kodanike muutunud ootustele ning kriitilise pilguga hindama seadusandlust, ega seal pole ajale jalgu jäänud regulatsioone või lünki, mis vajavad uues olukorras täitmist.

Viimaste osas pakkus mitmeid konkreetseid näiteid hiljutine avalike loomisele pühendatud startup’ide võistlus Garage48.

Ettevõtjad peavad ühelt poolt kaaluma tööjõuturule saabuvate noorte teistsuguste ootustega arvestamist ning teiselt poolt hindama oma toodete ja teenuste pakkumist muutunud tarbimiseelistustega klientidele. Ilmselt ei mõjuta genC samaväärselt ja samaaegselt kõiki majandusharusid.

Esmajärjekorras peaksid valmis olema suhtlemise (nagu telekommunikatsioon) ja isikuandmetega (nt tervishoid, avalikud teenused) seotud sektorid.