Sotsiaalne olend 2.0 - nii kuidas sotsiaalse suhtluse tehnoloogiad (sotisaalvõrgustikud, blogid, online-kanalid jms) arenevad, avardub ka inimeste suhtlusringkond märksa kaugemale tavapärasest pere, sõprade ja kolleegideringist haarates sõprade sõpru, online-tuttavaid, anonüümseid suhtluspartnereid jne.
Digitaalse info osmoos - elektroonilise info tarbimise hulk kasvab dramaatiliselt, kusjuures suure osa sellest moodustab kontrollimata info. Igaühel tekib üha enam võimalust valida neid uudiseid ja sellist infot, mida ta parajasti soovib tarbida. Selle mitte-lineaarne tarbimine muutub normiks.
Laialevi privaatsus - mure privaatsuse ja isikuandmete turvalisuse pärast väheneb nii kuidas läbipaistvuse eelised hakkavad ületama riske ja isikuandmete turvamise ning töötlemise tehnoloogiad täiustuvad.
Selle tulemusel kasvab isikustatud reaalajas info hulk inimeste kohaloleku, online-staatuse, füüsilise asukoha, sõpruskonna, huvide, ostuharjumiste jpm kohta, mis hakkavad muutma nii tarbimisharjumusi (soovituspõhisemaks), turundust (võrgustunumaks) kui ärimudeleid (uut keskkonda arvestavamaks).
iKõikjal - privaatsushirmude leevenedes kasvab (isiku)andmete hoidmine pilves (pilvarvutus või internet).
Enamasti ei tähenda see avalikku ligipääsetavust, vaid võimalust igal hetkel ja igal pool pääseda ligi oma suhtluskanalitele, kontodele, kirjavahetusele, arhiividele, dokumentidele ja muule igapäevaselt eluks vajaminevale.
Generatsioonilõhe püsimine - ehkki online tavakasutaja vanuseline ülempiir nihkub kõrgemale nii kuidas suurem osa 50+ vanuselistest hakkavad regulaarselt internetti kasutama, jääb eakamate kasutusintensiivsus ja kasutatavate teenuste skoop noorematel alla.
Suhtluskanalite ja -harjumuste erinemine soodustab generatsioon C kutsumist «vaikseks põlvkonnaks» vanemate poolt, kes on harjunud füüsilisemate suhtlusmallidega.