Galerii: Eesti esimese meretuulepargi vastaste turmtuli jätkus ka Tallinna arutelul

Kui eile Hiiumaal toimunud Eesti esimese, Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikustamisel oli oma sadakond hiidlast kohale tulnud, oli täna Tallinnas toimunud üritusel napilt 30 osalejat. Siiski ei vähendanud see juba eilset projektivastaste häälekust.

Keskkonnaministeeriumis toimunud Hiiumaa rannikule planeeritava Loode-Eesti meretuulepargi KMH aruande avalikul arutelul märkis seda modereerinud Aivar Viidik juba ürituse alguses, et paljud saalis olijad osalesid juba ka eile Hiiumaal toimunud arutelul.

Enne aga, kui endine Maalehe peatoimetaja ja pikaaegne Hiiumaa elanik Aivar Viidik sai aruande avalikustamise avada, jõudsid meretuulepargi vastased seada kahtluse alla tema õiguse üldse rahva ees selles küsimuses seista.

«Ma olen seal kogu oma teadliku elu elanud, olnud seal ka elanike registris, olen seal alati olnud valijate registris, maksnud kõik oma maksud sinna ja elan seal ka praegu - ma loodan, et see põhjendus on piisav,» sõnas Viidik.

«Ja kas te seisate ka Hiiumaa looduse eest? Käsi südamel?» jätkasid küsijad.

«Loomulikult! Selleks ma siin olen,» vastas Viidik, asetades kätt südame kohale. «Palun! Võin ka teise panna,» lisas ta.

«Ei usu,» oli seepeale kommentaar projekti vastaste hulgast.

Arutelu viis läbi Aivar Viidik (paremal sülearvutiga). Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Pärast ligi tunnist KHM aruande tutvustamist oli saalis olijatel võimalus küsimusi esitada, neist häälekamad olid just projektivastased.

Sander Kiviselg (keskel). Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Esmalt tundsid kohaliku kogukonna esindajad muret piiriülese mõju osa puudumise pärast, mis aga on eraldi Soomes koostamisel. Samas märkisid KMH koostajad, et nende hinnang on, et piiriülene keskkonnamõju projektil puudub.

Sukeldujate esindaja Sander Kiviselg juhtis tähelepanu aga sellele, et KMH aruande koostamisel ei ole arvestatud arheoloogiliste leidudega, mis võivad tähendada nii laevavrakke kui merepõhjas leiduda võivaid miine. Aruande koostajad lubasid selles osas aruannet täiendada.

Edasi jätkusid küsimuste-vastuste voor, mida võib piltlikult kirjeldada väljendiga, et kui üks osapool rääkis aiast, siis teine keskendus aiaaugule. Alljärgnevalt on väljavõte sellest arutelust.

Auditooriumist: Mul on järgmine küsimus. Miks KMH aruande avalik arutelu ja sisu on jagatud keskkonnamõju hindamise osas etappideks: piiriülene keskkonnamõju, tuulikutest lähtuv keskkonnamõju, kõrgepingekaablitest lähtuv keskkonnamõju? Piiriülesest ja kõrgepingeliinidest lähtuvat olulist keskkonnamõju avalikul arutelul esitatud aruanne ei kajasta, kuid 2006. aastal koostatud KMH programmis on käsitletud nende mõjude hindamise vajalikkust.

Hendrik Puhkim, KMH uuringu läbi viinud ettevõtte Skepast&Puhkim juhatuse liige: Piiriüleste mõjudega on aruandes arvestatud ja neid on ka käsitletud. 

Meretuulepargi tuline vastane Inge Talts (esiplaanil). Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Meretuulepargi vastaseid koondava MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts: Ei ole! Kus on dokumentsioon?

Hendrik Puhkim: Dokumentsiooni siin tõepoolest ei ole. 

Inge Talts: Aga kas me saame siis öelda, et see on käsitletud piiriülene mõju?

Hendrik Puhkim: Piiriülest mõju käsitleb üks konkreetne peatükk, mis on aruandes täiesti olemas.

Inge Talts: Nii, vaatame järgi. 

Aivar Viidik: Äkki hetkel viitest piisaks ja läheks nende küsimuste juurde tagasi?

/---/

Hendrik Puhkim (jätkab): Nagu ma aru saan, siis see küsimus puudutab keskkonnamõju hindamise ekspertrühma lähenemist, kuidas läbiviija metodoloogiliselt erinevaid aspekte käsitles. Ma ei näe ausalt öeldes siin probleeme, me oleme valinud erinevad mõju hindamise viisid. 

Algse küsimuse küsija: Ma küsin siis maakeeli - miks aruanne ei vasta KMH programmile?

Hendrik Puhkim: Aruanne kindlasti vastab KMH programmile kõiges, mis puudutab sisulisi teemasid. Tuleb siiski arvestada, et tegemist on programmiga aastatest 2006 ja 2007. Loomulikult mingite nüansside üle me võime vaielda, aga kui me räägime sisuliselt -kui me räägime mõjudest inimestele, räägime mõjudest linnustikule, kalastikule, maastikule, merepõhjaloomastikule, jne -, see kõik vastab programmile. Siin küsimust ei ole. See on detaili küljes kinni rippumine.

Aivar Viidik: Nii palun järgmine küsimus. Nii, Inge?

Inge Talts: Ma ei saa ikkagi aru sellest, et kas on kaks KMH aruannet või on üks? Kui oli olemas Aldo Järviku koostatud KMH aruanne ja seal olid olemas 2012. aastal tulnud piiriülese mõju dokumendid, siis selle aruande edasi töötamisel ei saa need dokumendid kuskile kaduda! Kui on tehtud uus aruanne, siis uus aruanne peab olema uue programmi järgi, sest kahe aastaga programm aegub. Kummaga on praegu tegemist? Kas vana aruande edasiarenduse või uue aruandega?

Aivar Viidik: Jah, konkreetne küsimus, paluks konkreetset vastust. See on juba samahea küsimus, et kas Eesti põhiseaduse puhul me lähtume 1918. aastast või 1991. aastast.

KMH läbiviija esindaja Hendrik Puhkim. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Hendrik Puhkim: Ma näitaks sedasama slaidi, mida ma juba korra näitasin - kogu see protsess ja menetlus on olnud järjepidev ja vastab keskkonnamõju hindamise seadusele. Programm kiideti heaks mais 2010 ja aruanne laekus mais 2011.

Mis toimus selle järel - olen nõus, et see ei ole selline tavapärane praktika, aga - sellesama aruande avalikustamise tulemusena selgus, et osad keskkonnamõjud on niivõrd oluliselt negatiivsed, et tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid, tuleb aruannet täiendada.

Ja nüüd toimub siis selle täiendatud KMH aruande avalikustamine ja avalik arutelu - siin iseenesest mitte mingisugust menetluslikku ega formaalset probleemi ei ole.

Inge Talts: Ma täiendan küsimust...

Aivar Viidik: Vabandust, härra selja tagant?

Taas algse küsimuse küsija auditooriumist: Ma lihtsalt küsin sellise filosoofilise küsimuse. No see on väga teretulnud, et seda aruannet pidevalt täiendatatakse, aga juhuslikult - ega KMH programmi ka ei oleks pidanud pidevalt täiendama? Ja siis on selline huvitav termin keskkonnamõjude hindamise seaduses: hindamisprogrammi nõuetele vastavaks tunnistamine. See ei ole heakskiit, aga nõuetele vastavaks tunnistamine, selle kohta peaks keskkonnaministeerium tegema oma vastavad järeldused. Nüüd on küsimus see, et kas heakskiidetud programmi on või ei ole? Või on see kõik 2006. aasta programm?

Hendrik Puhkim: See on tehtud 2010. aastal heaks kiidetud KMH programmi järgi. Vastus esimesele küsimusele on see, et me ei oleks kuidagi saanud täiendada KMH programmi, kui me saime valmis aruande ja avalikustasime selle. See oleks äärmiselt veider olnud - hakata aruande avaldamise järel täiendama programmi. 

(arutelu jätkus samas vormis veel ligi tund aega)

Tuulepargi arendaja AS Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 kuni 1100 megavatti ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ligikaudu üks kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on neli kuni seitse megavatti, masti kõrgus 100-105 meetrit ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Keskkonnaministeerium algatas Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) 2006. aastal arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel. Keskkonnaministeerium kiitis KMH programmi heaks 2010. aasta mais.

Ajavahemikul 2007-2010 teostati KMH raames baasuuringud, et saada teavet projekti- ja selle lähiala keskkonnaseisundi kohta.