Inimesed ei näe võimalust oma sissetulekute suurendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et kuigi suurem osa inimesi ei ole oma sissetulekuga rahul, näeb ainult kolmandik neist võimalust elujärge parandada.
Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on see, et üle poole inimestest ei ole oma sissetulekuga rahul, igati ootuspärane, kuna viimased kolm aastat ei ole palgad kasvanud.
Võimalust aasta jooksul oma sissetulekut suurendada nägi vaid 36 protsenti vastanutest.
Lisaks paremini tasustatud töö leidmisele pidasid vastanud võimalikuks näiteks samas ametis rohkem tööd teha, lisatööd otsida või kvalifikatsiooni tõsta. Vaid 13 protsenti inimestest plaanis palka juurde küsida.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on inimesed liiga allaheitlikud ega usu, et nendest endist midagi sõltuks. Ollakse lihtsalt nõus sellega, mida neile öeldakse.
See, kas inimesed näevad võimalust oma eluolu parandada, sõltub ka pere sissetuleku suurusest. Kui pere kuu netosissetulek jäi alla 767 euro, ei nähtud tulude suurendamiseks enamasti mingit võimalust. Inimesed, kelle pere sissetulek oli aga suurem kui 895 eurot, pidasid tulude suurendamist aasta jooksul tõenäoliseks.
«Majanduslik olukord on tihtipeale seotud isiksuseomadustega ja kipub olema nii, et õnnetus olukorras inimene ei oska ka väljapääsu näha,» sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.