C-komando: naine tuhastati ja taheti matta lähedaste teadmata

C-Komando uuris juhtimit, kus vanainimese surma järel avastavad lähedased, et neile teadmata on põrm tuhastatud, testament võõrale nimele tehtud ja kortergi juba välja üüritud. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

«C-Komando» poole pöördus Võrus elav Valeri pärast seda, kui sai teada, et tema kümme päeva tagasi surnud vanaema oli juba tuhastatud ja korter, kus ta elas, välja üüritud.

Elvine Sell oli naine, keda teadsid Võrus väga paljud. Sel aastal oleks ta saanud 95-aastaseks. Vaatamata oma eale oli naine väga vitaalne. Ikka nähti teda Võru linna peal, seljakott seljas, ringi toimetamas, või oma väikeses aias askeldamas.

Elvine lapselapse Valeri sõnul toimetas naine aias tihti. «See oli tema rohi,» sõnas Valeri.

2015. aastal andis Elvine välja elulooraamatu «Minu elu neljas riigis». Autobiograafias annab naine väga karmi, kuid ausa ülevaate ajast, kui inimesi küüditati 1944. aastal nii Venemaale kui ka Saksamaale. Naisel õnnestus pääseda Saksa koonduslaagris elavalt ahjuminemisest, sest tema jaoks ei olnud enam lihtsalt ruumi. Saatus soosis Elvinet, tal õnnestus põgeneda.

Möödunud sügisel, 9. oktoobril, suri Elvine haiglas. Lähedased said tema surmast teada aga alles kümme päeva hiljem – 20. oktoobril, kui naine oli juba tuhastatud.

Elvine tütre Loreida sõnul maeti naine alasti. «Haiglas kilekotti alasti ja viidi põletamisele,» sõnas tütar. Naine, kes oli aga pääsenud koonduslaagri gaasikambrist, ei soovinud mitte mingi hinna eest tuhastamist. «Sellepärast ta ei tahtnudki seda kremeerimist. Ta oli kategooriliselt selle vastu. Tema tahtis ikka kirstuga hauda minna,» sõnas Valeri abikaasa Zanna.

Elvine elas küll üksinda ühetoalises korteris, kuid tütre sõnul olid lapselapsed vanaemaga kogu aeg kontaktis. «Käisid koristamas siin ja poeg käis Soomest siin,» sõnas Loreida.

Paar nädalat enne Elvine surma ei olnud lähedastel enam võimalust temaga ühendust saada. Naise telefon oli välja lülitatud. Tütar sai ema surmast teada 20. oktoobril naabrinaise kaudu. Samal päeval sai vanaema surmast teada läbi kummalise sõnumi lapselaps Valeri. «Valerik, Elvine soov oli, et tema tuba saaks võõrastest asjadest tühjaks. Otsustas teie asjad paigutada puukuuri, kus teie saate need ilusasti kätte. Kuuri võti on väljas kuuri ukse all, pane pärast ka võti tagasi,» seisis sõnumis.

Sõnumi saatjaks oli Elvine uus sõbranna Livia Kull. Esimest korda olid naised hakanud lähemalt suhtlema möödunud aasta augustis, kui Elvine terviseprobleemide tõttu haiglaravile sattus. Kui omaksed Elvine korteri ukse taha asja uurima jõudsid, selgus, et korteris elas sees juba üürnik. Pere oli olukorrast šokeeritud, kuna esialgsete plaanide järgi pidi Elvine korteri pärast tema surma pärima Valeri tütar.

«Järgmine kiri, mille saime, oligi, et tema kavatseb testamendi ümber kirjutada, kuna sai tuttavaks väga toreda naisterahvaga, kes tõi talle 13 sületäit puid tuppa,» sõnas Zanna ja lisas, et kui nad notari juurde jõudsid, et testameti näha, sõnas notar, et nende testament on tühistatud ja selle asemel on uus, mille pärijaks on Livia Kull.

«See on puhas omavoli. Praegu ongi sugulaste jaoks probleemiks hetketestament, mis on tehtud siis ilmselt Livia Kulli nimele ja mis tühistas automaatselt teise testamendi,» sõnas Õigusapteegi õigusnõunik Vambola Olli.

Korterisse sisse saades selgus, et kadunud oli suur osa Elvine isiklikest asjadest, sealhulgas pass ja muud dokumendid. Toas ringi vaadates märkasid Valeri ja Loreida, et kõik aknad olid makrofleksiga kinni lastud. «Vaadake, kus on aknad ära vahutatud,» osutas Valeri vahtu täis akendele ja seejärel ustele, ning lisas, et ka uksed on makrofleksiga kinni lastud.

«Selline tunne on, nagu oleks inimene elavalt tuppa maetud,» sõnas C-komando saatejuht Carmen Pritson-Tamme.

Alajahtumine korraliku ahju kõrval

9. oktoobril kutsuti Elvinele kiirabi. «Kiirabi tuli siia, korter oli väga-väga külm olnud ja Elvinel oli alajahtumine,» sõnas Zanna. Vaatamata sellele, et naisel oli väga korralik ahi, koridoris oli küttepuid varutud ja toas oli ka väike soojapuhur, suri naine samal päeval alajahtumisse.

Elvine lähedased hakkasid kahtlustama, et vanainimese surma oli kiirendatud. Tundus ääretult kummaline, et makrofleksiga olid kinni lastud kõik korteri aknad. Lisaks akendele oli makrofleksiga suletud ka korteriuks. Omaksed ei usu, et naine ise makrofleksiga oleks mässama hakanud, sest kõik tööd, mis teha oli vaja, lasi ta teha Valeril.

Livia Kull põhjendab Elvine surmast mitte teatamist tütre vähese huviga ema vastu. «Ta [Elvine – toim.] ütles mulle, et ta helistas tütrele mitu korda ja tütar ütles, et tema matusele niikuinii ei lähe,» sõnas Kull. «See oli tema jutt ja ma mõtlesin, et miks ma peaks siis teada andma.»

Kulli sõnul aitas ta Elvinet igapäevaasjades, kuna tütart ei olnud kusagil ja lapselaps oli Soomes.

Õigusnõuniku sõnul on kummaline, et keegi ei vaevunud uurima, kas naisel oli lähedasi ja kellele surmatunnistus kätte anti. «Selleks, et saada surmatunnistus, on vaja surmateatist ja surmateatis väljastatakse haiglast,» sõnas Olli.

Haiglas selgus, et Elvine oli oma kontaktisikuks andnud Livia Kulli ja tütrepoja Valeri. «Tal [Liilial – toim.] õnnestus saada surnud isiku ID-kaart enda kätte ja haiglast kätte surmateatis, kus on arsti määratud põhjus, miks inimene suri. Nüüd olid tal kõik dokumendid, et saada surmatunnistus,» sõnas Olli.

Lõuna-Eesti Haigla ASi esindaja sõnul on tegemist kahetsusväärse juhtumiga. «Me tegeleme ennekõike patsiendi tervisega, ja kui juhtub, et inimene sureb, siis me teatame neile, kes meil andmebaasis kontaktisikud on,» sõnas haigla esindaja.

Kui tütar ema surmatunnistust kohalikku omavalitsusse nõudma läks öeldi talle, et sellel on juba järel käidud. «Küsisin nime, algul ta väga ei tahtnud öelda, aga lõpuks ütles,» sõnas Loreida ja lisas, et Kull oli tutvustanud ennast peretuttavana ja öelnud, et Elvinel ei ole mitte ühtegi sugulast, kes teda mataks.

Võru maavalitsusest selgus, et seaduse järgi võib inimese surma registreerida ka võõras. «Praegu võib tulla surma registreerima iga inimene tänavalt, kes teadis isiku surmast,» sõnas maavalitsuse esindaja. «Aga see ei anna sellele isikule mingeid õigusi.» Maavalitsus ei pea pärast surma registreerimist täpsustama, kas lahkunul on lähedasi. «Meil ei ole kohustus kedagi taga otsida, kui haigla või meditsiiniasutus väljastab arstliku surmateatise.»

Paar kuud hiljem läks Kull notari juurde ja loobus testamendiga temale pärandatud varast. Omaksed said vanaema ise matta ja pärivad ka ta vara.