/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)
/nginx/o/2017/03/09/6424173t1h5d67.jpg)
Viimastel aastatel on sõidukite kahjutihedus jõudsalt kasvanud, eriti suurtel sõidukitel. Bussiga põhjustatakse keskmiselt kolm ja veoautoga kaks korda sagedamini liikluskindlustuse juhtumeid kui sõiduautodega.
Bussid ja veoautod põhjustavad palju rohkem liiklusõnnetusi kui sõiduautod (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjutiheduse all mõistetakse kindlustusjuhtumite arvu saja kindlustatud sõiduki kohta. Busside keskmine kahjutihedus 2016. aastal oli 17,36 ja veoautodel 13,06. «See tähendab, et iga kuuenda aastase kindlustuslepinguga bussiga ja iga kaheksanda aastase kindlustuslepinguga veoautoga põhjustati aasta jooksul liiklusõnnetus,» ütles Eesti Liikluskindlustuse Fondi geoinfosüsteemide juht Ülli Reimets.
Liikluskindlustuse registri andmetel toimus Eestis 2016. aastal 2301 juhtumit, kus osales veoauto ja 919 juhtumit, kus osales buss. Veoautode juhid oli 86 protsenti juhtumite puhul kahju põhjustajad, busside juhid põhjustasid 63 protsenti osaletud juhtumitest.
Reimets lisas, et pooled bussiga põhjustatud juhtumid toimusid reastumisel, möödasõidul või kõrvalritta kaldumisel, palju oli ka tagant otsasõite ja möödumisel pargitud sõidukite kahjustamisi. Veoautoga põhjustati juhtumeid reastumisel, ristmiku ületamisel ja pööretel ning tehti tagant otsasõite. Hulgaliselt oli ka juhtumeid, kus veoautoga kahjustati tagurdamisel või möödumisel pargitud sõidukeid.
«Lumesajud ja libedus tõstavad juhtumite arvu märkimisväärselt. Näiteks 2016. aasta novembris toimus 300 veoautoga põhjustatud juhtumit ning 2. novembril, kui algasid lumesajud ja teed muutusid libedaks, põhjustati bussidega ühes päevas koguni 8 liiklusõnnetust,» rääkis Reimets.
/nginx/o/2017/03/09/6424169t1h07f0.png)