/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/03/09/6423973t1hce14.jpg)
Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli mullu 555 miljonit eurot ehk 2,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 25 aasta parim näitaja. Esmakordselt ületas ülejääk ka 500 miljoni euro piiri.
Eesti jooksevkonto ülejääk oli mullu rekordkõrge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli rekordiline 555 miljonit eurot, neljandiku võrra suurem kui 2015. aastal. Kaupade ja teenuste konto saldo kokku oli ligi 870 miljoni euroga ülejäägis, mis jääb alla vaid 2010. ja 2011. aasta tipptasemele, teatas Eesti Pank.
Kaupade ekspordi-impordi puudujääk oli 860 miljonit eurot ehk ligikaudu sama mis 2015. aastal. Kaupade välja- ja sissevedu suurenes kumbki 3 protsenti. Kasvas enamiku peamiste kaubagruppide eksport ja import, välja arvatud toidukaupade eksport ning mineraalsete toodete eksport ja import. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade puhul ületas import eksporti 1,2 miljardi euroga. Kolmandates riikides toimuvalt kaubavahenduselt teenisid Eesti kaupmehed aga 341 miljonit eurot.
Teenuste ekspordi-impordi ülejääk on viimase kolme aasta jooksul olnud enam-vähem ühesuurune, kuid 2016. aastal oli see siiski kõigi aegade suurim – 1,73 miljardit eurot, märkis Eesti Pank. Teenuste eksport kasvas 6 protsenti ja import 8 protsenti.
Jõudsalt suurenes finants-, ehitus-, arvuti- ja muude äriteenuste eksport. Vähenes meritsi ja raudteed mööda toimuvate veoteenuste eksport. Samas aga kasvas märkimisväärselt õhutransporditeenuste osutamine mitteresidentidele. 2015. aastast rohkem osteti sisse muid äriteenuseid, reisiteenuseid ning hooldus- ja remonditeenuseid, märkis keskpank.
Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool1 oli 314 miljonit eurot ehk 20 protsenti väiksem kui 2015. aastal. Selle peamiseks põhjuseks oli otseinvesteeringutulu netoväljavoolu vähenemine ning vähemal määral ka portfelliinvesteeringu- ja muu investeeringutulu netosissevoolu suurenemine. Mõnevõrra suurenesid Euroopa Liidu fondidest makstavad põllumajandustoetused.
Võrdluses 2015. aastaga suurenes jooksevkonto ülejääk ligikaudu 100 miljoni euro võrra ja seda peamiselt väiksema tulude väljavoolu tõttu, märkis keskpanga ökonomist Kristo Aab. Viimaste aastatega võrreldes jooksevkonto ülejäägi suurenemine siiski selgelt aeglustus, mis on kooskõlas Eesti Panga majandusprognoosiga.
Lisaks headele eksporditulemustele kasvas 2016. aasta neljandas kvartalis jätkuvalt kaupade ja teenuste sissevedu. "Kui aasta esimeses pooles toetas kaubaimpordi kasvu kapitalikaupade ehk investeeringuteks mõeldud toodete sissevedu, siis aasta lõpuni samasugust tempot hoida ei suudetud ning neljandas kvartalis veeti kapitalikaupu sisse isegi vähem kui aasta varem," rääkis ökonomist.
See viitab Aabi hinnangul ettevõtete ettevaatlikkusele investeeringute tegemisel ning üldise investeerimisaktiivsuse oodatust tagasihoidlikumale taastumisele. "Seda kinnitab ka maksebilansi finantskonto, mis näitab, et välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti otseinvesteeringuid vähem, kui sealt raha välja viidi ehk nii-öelda uut raha investeerimiseks 2016. aastal riiki ei tulnud," märkis Aab.
Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid 2016. aastal rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti aasta kokkuvõttes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe kerkis selle taustal aasta kokkuvõttes miinus 37 protsendini SKP-st.
"Ülejäägis jooksevkonto loob eeldused netoinvesteerimispositsiooni paranemiseks ning praeguse trendi jätkudes võiks Eesti järgnevate aastate jooksul jõuda ka Euroopa Komisjoni soovitatud miinus 35 protsendini," märkis Eesti Panga ökonomist.