/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2016/12/12/6164435t1h9d40.jpg)
Riigikogu võttis täna 54 poolthäälega vastu seaduse, millega soovitakse tagada isikute parem maksekäitumine, efektiivsem maksukogumine ja paindlikum maksuvõla ajatamine. Lisaks jätkus arutelu sotsiaalmaksu lae kehtestamise osas.
Ettevõtjad peavad senisest enam andmeid avalikustama (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (320 SE) tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine, andis riigikogu teada.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii hakkab MTA kvartaalselt oma veebilehel ära tooma käibemaksukohustuslase deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.
Seadus muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.
Seaduse poolt hääletas 54 saadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei olnud.
Maksuhalduri tegevuse muudatused
Lisaks läbis tänasel instungil teise lugemise valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (322 SE), millega võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav OECD teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada.
Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.
Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.
Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.
Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46.
Jätkus sotsiaalmaksu lae arutamine
Ka jätkus teisipäevasel istungil riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine.
Eelnõu nägi ette kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir. Seni ei ole Eestis sotsiaalmaksu piirmäära kehtestatud. Tegemist oleks olnud uue nähtusega Eesti maksupoliitikas. Eelnõuga sooviti soodustada kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, et aidata Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks.
Sotsiaalmaksu maksmise kohustus oleks säilinud kuni 4-kordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni, mille määra oleks kehtestanud iga-aastaselt valitsus oma määrusega vastavalt maksu- ja tolliameti koostatud statistilistele andmetele.
Sellest ülespoole jääv palgatulu ei oleks kuulunud sotsiaalmaksuga maksustamisele. 2016. aasta teise kvartali seisuga oleks eelnõu kohaselt sotsiaalmaksu ülempiir olnud 3 432 eurot.