Aivar Kokk: taastuvenergiast on palju võita

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Õigesti käitudes võime taastuvenergiast palju võita, kirjutab Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Eesti on andnud Euroopa Liidule lubaduse, et 2020. aastaks toodetakse 17,6 protsenti elektrienergiast taastuvatest allikatest, samas möödunud aastal tootsime vähem kui 2015. aastal. Jälgides Euroopa ja maailma energiapoliitikat, on selge, et tulevik on just taastuvenergia päralt. Õigesti käitudes võime sellest protsessist võita palju.

Kuna energiaturg on kogu maailmas väga reglementeeritud ja riiklikult kontrollitud, siis mängivad konkurentsivõimelise energiaturu loomisel väga olulist rolli poliitikute otsused. Võimalusi nutikamad olla on mitmeid – alustades maksukeskkonnast ja seadusandlusest, lõpetades riigihangetega, mis annavad kohalikele ettevõtetele võimaluse osaleda. Kõige määravam on seejuures tahe mõista ja süveneda ning õppida sellest, mida on teinud eduka energiatööstusega riigid.

Taastuvenergia statistikakaubandus teistesse Euroopa riikidesse avaks Eestile mitmeid võimalusi, ent eeldab ühtset visiooni, et taastuvenergia arendamine on riigi jaoks oluline. Statistikakaubanduse põhilisteks klientideks võiksid olla näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Luksemburg ja Belgia, kelle prognoositav taastuvenergia puudujääk kokku on ligi 200 TWh/aastas.

Kui suudaksime neile riikidele energiat müüa, siis näiteks Nelja Energia poolt plaanitava Hiiumaa meretuulepargi aastane toodang oleks 3 TWh ning võimalik eksporditu 100 miljonit eurot aastas. Lisaks veel täiendav positiivne Eesti majandusele investeeringute näol ja kõrge lisandväärtusega töökohad 100-150 inimesele.

Tegelikult ei peaks me mõtlema ainult tootmisele, vaid ka tootmistehnoloogia arendamisele ning kohalikule ettevõtlusele. Eestis on täna mitu tuulikutootjat, kes on tuuletehnoloogia vallas kõvad tegijad, ent kel puuduvad ekspordiks vajalikud referentpargid. Eesti Energia kirjutas Tootsi tuulepargile sellise hanke, kuhu kohalikud tootjad ei kvalifitseerunud. Tulevikus võiks 100 protsenti rahvale kuuluv ettevõte leida viise, kuidas ka kohalikud ettevõtted saaksid oma tooteid või oskusteavet pakkuda. See ei tähendaks automaatselt hanke võitu, ent annaks vähemalt võimaluse.

Teine võimalus olnuks tehnoloogia ülekanne, mida kasutavad paljud maailma riigid, näiteks kaitsetööstuse hangete puhul. Me ei saa riigina teha nii, et teiste riikide ettevõtted ei saaks hangetel osaleda. Mujal on praktika selline, et nähakse ette teatud protsent, mis peab olema valmistatud hankivas riigis. See avaks paljudele Eesti ettevõtetele maailmas uksi, eeskätt metallisektoris. Ja seda mitte ainult tuuleenergia lahenduste puhul.

Samasugustest printsiipidest võiks lähtuda teisteski valdkondades, näiteks päikeseenergias, kus ettevõtjad väidavad, et Eesti Energia on koostanud läbipaistmatud hanked.

„Avaliku hankekutset ei tehtud. Kui lõpuks dokumendid saime, siis selgus, et nõuded on absurdsed. Kellele kutsed olid saadetud ja kes võitis, ei tea tänaseni,“ ütles hiljuti üks päikeseenergia tehnoloogiaga tegelev ettevõtte esindaja, kes soovis 2016. aastal Eesti Energia hankel osaleda.

Ei saa olla selliseid hankeid, mis on peidetud ja kus ei ole võimalust kohalikel pakkuda, seda enam, et kompetents on meie riigis olemas.

Hoopis eraldiseisva teemana võiks siinkohal käsitleda liitumisprobleeme. Paljud head asjad jäävad energiatööstuses tegemata,  sest liitumist ei saa, see on liiga kallis või aega nõudev. Täna on turul mitmeid ettevõtteid, kel siiras huvi investeerida nii päikese kui tuuleenergiasse, ent tihti menetletakse liitumisi liiga aeglaselt. Olukorra lahendamiseks olen Eesti Energia juhiga aprillikuusse kokku leppinud kohtumise Riigikogus kõigi osapooltega.

Loome Team Estonia

Arvestades, et statistikakaubandus võib luua meile mitmeid võimalusi, peaksime koostama era- ja riigisektori inimestest koosneva Team Estonia, kes võiks tegeleda taastuvenergia ja ka teiste kaubaartiklite müügiga välismaale, samuti kaubamahtude otsimisega meie raudteele.  Oluline on töötada koos, mitte pusida igaüks oma nurgas. Meil on puhas loodus, mahemetsad, brändirahnud – taastuvenergia võiks olla üks viis, kuidas kinnistada Eestit kui vastutustundlikku ja rohelist riiki!

Taastuvenergias ei peaks kartma ka vähempakkumist. Sel juhul tuleks lihtsalt kokku leppida, kui suurel osal turust saaks opereerida riik ja kui suurel eraettevõtjad. Eraettevõtjate jaoks on oluline kindlus, millises majandussituatsioonis nad konkureerivad.