Akadeemik Raukas: joodi pole vaja varuda
16. märts 2011, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemik Anto Raukas märkis, et radioaktiivsuse tase Jaapani Fukushima õnnetuse järel tuumajaama ümbruses on lapsemäng võrreldes Tšernobõlis olnuga.
Kas radioaktiivne saaste, mis Jaapanis õhku paiskub, võib jõuda Euroopasse?
Ta ei paisku, ta imbub. Reaktoris tekib kogu aeg ülerõhk. See on nagu tulele unustatud teekann, mille põhi on kuum. Kui kannu valada klaasi täis vett, see aurustub kohe. Sama lugu on reaktoris kütusevarrastega, millele ei suudeta piisavalt vett peale pumbata. Paiskumine ei ole mitte reaktori lõhkemine.
Saaste jõudmine Euroopasse on absurd, seda ei saa kindlasti juhtuda. Tšernobõlis reaktor plahvatas ja kogu sisu lendas taevasse. Tšernobõlis oli grafiitreaktor ja grafiit põleb. Põlev pilv läks õnneks Eestist mööda ja kui tagasi tuli, siis läks ka mööda. Aga Jaapanist ei saa see mitte kuidagi siia jõuda. Kui soomlased ostavad jooditablette, siis see on rumalus.
Inimeste hirmul ei ole piire!
Eestis on pooled inimesed jätkuvalt tuumajaama poolt, olukord ei ole väga hull.
Kas te võiks selgitada, mida tähendab kütusevarraste sulamine?
Kui maavärin tuli, siis jaamad lülitati välja. Kütusevardad tõmmati aktiivtsoonist välja. Samal ajal tsunami lõhkus ära jahutussüsteemi elektrivarustuse, siis kasutati diiselgeneraatoreid ja hiljem akusid, aga vett ei suudeta nii palju peale pumbata kui vaja. Kui on kõrge temperatuur, siis vardad hakkavad sulama. Aga nad sulavad süvendi põhja, nad ei paisku kuhugi välja.
Leningradi tuumajaam vajab näiteks ööpäevas 240 000 kuupmeetrit vett. Kujutage nüüd ette, et vett ei ole ja me peame akudega vett pumpama. See on väga traagiline olukord. Kõige hullem on see, et jahutusvett ei jätku.
Sulamise käigus tekivad saaste ained ja rõhku vähendades paiskuvad need välja. Jaapanlased on väga täpsed võrreldes venelastega. Kui mäletate, siis Tšernobõlis alustati töödega alles kolmandal päeval. Jaam põles ja lapsed mängisid samal ajal naabruses liivakastis.
Eestis tahetakse samuti tuumaelektrijaama ehitada. Kuidas Fukushima õnnetus meie plaane mõjutab?
Kui Jaapani õnnetust poleks olnud, oleks jaama ehitamine valitsusliidus juba otsustatud. Tuumaenergiast meil pääsu ei ole. Põhjamaade turul tipptundide elektrit ei ole, mida sisse osta. Meil ei jätku ka põlevkivi, sest kaevandused on ettevalmistamata, uutes maardlates kvaliteet väheneb ja kaevanduste avamist saadab metsik rahva vastuseis. Kõige lihtsam on teha tuumajaam, võib teha ka väga väikese jaama. Õnnetus muudab avalikku arvamust, aga tuumaenergia küsimuses rahvaküsitlust teha ei saa. Tuumajaama ehitus nõuab kindlasti pikemat selgitustööd.
Kui me tahaks tuumajaamade vastu võidelda, siis peaksime võitlema Vene tuumajaamade vastu. Venelased neid aga kinni ei pane, sest neil on elektripuudus. Niisamuti ei sulge Jaapan oma tuumajaamu, sest tuumaenergiata lakkaks Jaapan eksisteerimast.