/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2015/08/06/4350529t1hbe85.jpg)
Elektrioht on nähtamatu ja kuuldamatu, kuid mitte olematu. Kuna elektriõnnetusi ei juhtu nii tihti kui näiteks tuleõnnetusi, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega.
Ootamatu elektriõnnetuse võib tekitada nii pikendusjuhe kui katkine laadija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elekter on küll iseenesestmõistetav ja oluline elu osa, kuid tavainimene selle nüanssidest suurt ei tea, kirjutab Tööelu portaal. Elekter on lihtsalt elekter. Elektripaigaldisi reguleerivaid standardeid on aga ligikaudu 400.
«Juba see number annab aimu elektripaigaldiste mitmekesisusest. Igale elektripaigaldisele ja -seadmele tuleb läheneda konkreetse objekti vajadusi silmas pidades, et elektripaigaldise töö oleks katkematu ning kasutajale ohutu,» rääkis Tamrex Ohutuse projekteerija Indrek Grünberg.
Salakaval pikendusjuhe
Seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel. Grünbergi sõnul on neil nõudmistel ka kindlad põhjused.
«Kuigi tundub, et elektripaigaldises midagi ei liigu, käib seal nähtamatu elu – elektronide liikumine. On ühendusi, mis ajapikku n-ö väsivad, näiteks on praegugi kasutusel 15–20 aastat tagasi paigaldatud alumiiniumist elektrikaablid. Alumiinium on aga iseenesest pehme materjal ja ajapikku annavad nad klemmi all olles järele ning neid ühendusi tuleb pingutada,» selgitas ta.
Elektriõnnetused jagunevad peamiselt kaheks: elektrilöögi ja liigtemperatuuri tõttu toimuvateks õnnetusteks. Õnnetus võib vahel tulla sealt, kust ei oskagi oodata – näiteks täiesti tervest pikendusjuhtmest.
«Kui kasutada 50-meetrist trumlile keritud pikendusjuhet ja sinna mõni võimsam tarbija ühendada, kuumeneb lahtikerimata pikendusjuhe üle. Mobiililaadija veel tulekahju ei tekita, kuid kui ühendada lahtikerimata pikendusjuhtmega 2 kW soojapuhur, on tuleoht juba olemas. Ohutuse mõttes tuleb trummel pikendusjuhe kindlasti ka siis lahti kerida, kui seda kogupikkuses vaja ei lähe,» õpetas Grünberg.
Elektritraumade põhjused
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi dotsendi Raivo Teemetsa andmetel on tüüpilised elektritraumade põhjused:
- elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine – lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus;
- mittekorras elektriseade või -tööriist – lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine;
- kaitsevööndi nõuete mittetäitmine – eelkõige omavolilised tööd valdaja loata;
- muu – metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel.
Indrek Grünberg on näinud ettevõtetes inimesi sellistel redelitel elektritöid tegemas, mille peale ei julgeks niisamagi ronida. «Elektritöid tehakse tihti kõrgustes, näiteks ripplagede peale on peidetud palju ühendusi ja elektriseadmeid. Kui jalgealune on ebakindel, võib lisaks kukkumisele puutuda ka vastu pinge all olevaid ühendusi ja saada elektrilöögi,» hoiatas ta.
Veel on oluline, et katkised elektriseadmed kõrvaldataks kasutusest. Näiteks katkist akulaadijat ei tohiks sahtlisse vedelema jätta – kui keegi selle vooluvõrku ühendab, siis heal juhul rakenduvad kaitselülitid elektrikilbis, halvemal juhul võib ta saada elektrilöögi.