USA, Jaapani ja Suurbritannia järelevalveorganid uurivad, kas suuremad pangad ei ole mitte finantskriisis miljardite dollarite mahus võlgade hinna arvutamise aluseks oleva intressimääraga manipuleerinud.
Suurpanku kahtlustatakse intressimäära manipulatsioonides
Juurdlus puudutab 16 panka, kelle andmetele tuginedes Briti pangaliit kinnitab Londoni pankadevahelise rahaturu intressimäära Libori ehk siis hinna, millega pangad hinnanguliselt üksteiselt erinevas valuutas ja summas raha laenata saaksid. Bloomberg kirjutab, et Libor on aluseks enam kui 350 triljoni dollari mahus derivatiivide ja ettevõtete võlakirjade hinnale.
Eriti huvitab uurijaid, kuidas kujunes USA dollari Libor 2006. ja 2008. aasta vahel ehk siis enne finantskriisi ja selle ajal, kirjutab Rootsi E24.
Erinevate järelevalveorganite kahtlustused said avalikuks, kui Šveitsi suurim pank UBS avaldas oma aastaruandes, et sai tunnistuste andmiseks kohtukutse kolmelt USA järelevalveorganilt (finantsjärelevalvelt, tooraine tuletistehingute järelevalvelt ning justiitsministeeriumilt) ja lisaks infonõude Jaapani finantsjärelevalvelt.
UBSi teatel tahavad regulaatorid välja selgitada, kas UBS on üritanud üksi või teiste turuosalistega koos Libori taset manipuleerida.
Libori väärtuse adekvaatsus kerkis kriisi ajal tõsiselt päevakorda, sest üha suurenevad kahjumid sundisid panku üksteisele laenuandmisel tõsisele ettevaatlikkusele.
Bloomberg kirjutab, et Rahvusvaheliste Arvelduste Pank tõdes 2008. aastal Libori kujunemise analüüsis, et selle määrade kujunemises ei saa manipulatsiooni välistada, kuid tõdes, et erinevate pankade esitatud kõrgemad ja madalamad tasemed tõenäoliselt minimeerivad manipulatsioonide mõju.
Barclay Capitali varapaigutuse osakonna juht Tim Bond tõdes juba 2008. aasta mais Bloomberg televisioonile, et pangad esitasid järjekindlalt valeandmeid, et mitte paljastada oma raskusi raha kaasamisel ning muutsid sellega Libori ebaadekvaatseks.