Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide omast suurem, on Eestis vähe ning palgaerinevus on üsna napp.
Ametid, kus naised teenivad Eestis rohkem kui mehed
Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22 protsenti, mis tähendab, et naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.
Nende seas eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (baaripidajad, kohviku juhatjad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeste omast viiendiku kõrgem.
Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12 protsenti enam. Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid teenivad kaheksa protsenti kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed.
Naissekretärid ja -juhiabid saavad seitse protsenti kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi viis protsenti rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu neli protsenti kõrgem kui sama ala esindavatel meestel.
Tabelis esitatud andmete allikas: ametite klassifikaator 2008; statistikaameti töötasu struktuuriuuring