Liit: plaanitud maksusoodustused ei peaks kehtima vaid kaubalaevadele
8. märts 2017, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/08/6420325t1hfefc.jpg)
Eesti Kaugpüüdjate Liidu hinnangul tuleks kaubalaevadele plaanitud maksusoodustusi laiendada kõikidele laevadele, sealhulgas kalalaevade ja kaugpüügilaevadele.
«Eesti Kaugpüüdjate Liit on seisukohal, et maksusoodustused merendussektoris on tervitatavad, kuid need ei peaks hõlmama ainult kaubalaevu, vaid kõiki laevu ning nendel töötavaid laevapere liikmeid,» kirjutab liidu juhatuse liige Mati Sarevet majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.
Eesti lipu all on Sareveti sõnul hetkel viis kaugpüügilaeva kogumahutavusega 8472 tonni. Kuna nii kauba- kui ka kalalaevadel sõidavad samaväärsete diplomitega meremehed, siis tekitaks liidu hinnangul selline lähenemine, kui soodustusi tehtaks ainultkaubalaevadele, ebavõrdse kohtlemise siseriiklikult.
«Luues maksusüsteemi, mis eelistab ainult teatud laevaomanikke ja meremehi, rikub liidu hinnangul merendussektori konkurentsivõimet siseriiklikult, kuna see tekitab paratamatult neile, keda maksusoodustused puudutama hakkavad, konkurentsieelise nende ees, keda maksusoodustused ei puuduta,» märgib Sarevet.
Liidu andmetel ei ole Euroopa Liidus ühtegi riiki, kus selliseid erisusi merendussektoris oleks kohaldatud. Lähimatest naabritest on liidule teada Leedus toimiv süsteem, kus maksusoodustused kehtivad kõikidele laevaomanikele ja meremeestele ühtemoodi.
Eelmisel aastal oli üks liidu liikmetest, Reyktal AS sunnitud Sareveti sõnul ühe kaugpüügilaeva viima Eesti Lipu alt Leedu lipu alla. «Loodame, et kavandatavad maksumuudatused ei too kaasa olukorda, kus need laevaomanikud, kes täna veel opereerivad oma laevu Eesti lipu all, peaks hakkama pärast muudatuste jõustumist mõtlema teiste lippude peale,» kirjutab ta.
Kaubalaevade Eesti lipu alla meelitamiseks kaalub valitsus seal töötavate meremeeste töötasude puhul sotsiaalmaksule lae seadmist. Kuna Eesti maksutase on laevafirmade jaoks liiga kõrge, et neid Eesti lipu alla meelitada, kaalub valitsus selle muutmiseks maksubaasi põhise süsteemi sisseviimst nii tulumaksu, sotsiaalmaksu kui töötuskindlustuse maksu osas. Kui tulumaksu kogumise eelisõigus on operaatori asukohamaal, siis sotsiaalmaksu tasutakse laeva lipu järgi.
Tulude, sealhulgas sotsiaalmaksu arvestamisel oleks maksubaas reakoosseisu töötajate puhul 500 eurot, nooremohvitseride puhul 1000 eurot ja vanemohvitseride puhul 1500 eurot, seisab majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni ettepanekutes.
Selline maksurežiim kehtiks suurte rahvusvaheliste laevade kohta, mis sõidavad kas Eesti lipu all või välislipu all, kuid Eestis asuva operaatoriga ning laevapere liikmete EL-is asuva tööandjaga. Samas peab MKM võimalikus maksurežiimi laiendada ka EL-i välistel kiinidele sõitvatele reisilaevadele.
Edasiste muudatuste näol kaalub valitsus alternatiivina ka tonnaažimaksu kehtestamist, mis kohalduks nii laevaomanikule kui ka laeva operaatorile. Tonnaažimaksu arvestatakse laeva netotonnaažilt, mitte ettevõtte kasumilt.