/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/01/11/497057t1hed56.jpg)
Vähenev soojusenergia tarbimine on väljakutseks kaugkütte firmadele, sest tuleb leida uued teenimisallikad ja väga hoolikalt kaaluda investeerimisplaane.
Soojusenergia tarbimine väheneb kümne aastaga 15 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeerium prognoosib, et elektritarbimine kasvab aastaks 2020 Eestis 28 protsenti. Võrdlusbaasiks on võetud aastate 2005-2008 keskmine tarbimine. Tammiste sõnul ei kahanda elektritarbimist säästu- ega kokkuhoiuprogrammid.
Soojusenergia tarbimine väheneb samal ajavahemikul 15 protsenti. Kodudes väheneb soojatarbimine aga vaid 1,7 protsenti.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste märkis, et tarbimise vähenemise põhjustavad kokkuhoid, energiasäästu programmid ja tööstuse struktuurimuudatused.
«Tuleme kultuurist, kus vesi ja küte olid odavad,» ütles Tammiste Balti riikide kaugkütteühingute ühiskonverentsil Tallinnas. «Peame tegema investeeringud, sest see annab ka hajaasustuses efekti. Praegu on meie majad vanad ja tuult läbi laskvad.»
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis, et vähenev soojatarbimine on väljakutseks ka soojatootjaile.
Kiseli sõnul on soojatootjail valida, kas hakata muudatustele vastu töötama või hoopis teenida muutustelt.
Majandusminister Juhan Parts kinnitas teisipäeval E24-le, et energiasäästu programmid on ka uue valitsuse koalitsioonilepingus tähtsal kohal. Parts kinnitas, et valitsus otsib lahendusi, et energiasäästuprogrammidest saaksid peale korteriühistute toetust ka eramuomanikud. Samuti võib edasine kasvuhoonegaaside kvootide müük tuua raha, et toetada ettevõtete energiasäästu projekte.